HPV on kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Paraku on HPV-kasvajate osakaal nii Eestis kui mujal maailmas tõusnud. Selle parim ennetamisviis on noores eas vaktsineerimine. Mõju viiruse levimusele kajastub, kui vaktsineeritute hulk on üle 70 protsendi, Eestis on see praegu alla ühe protsendi.
Tartu Ülikooli onkoloogia arst-resident ja meditsiiniteaduste doktorant Sandra Kase rääkis konverentsil „Kliinik 2022“, et HPV ehk inimese papilloomviiruse kõrget levimust Eestis näitab ka suur haigestumine emakakaelavähki. Eesti asub Euroopas selle näitajaga teisel kohal. „Enamik meist teavad, et HPV-ga on seotud emakakaelavähk, kuid palju vähem teatakse, et HPV on seotud ka vulva-, vagiina-, anaalkanali-, suuõõne-, suuneelu- ja alaneelu-, kopsu- ja söögitoruvähiga,“ lisas Kase.
HPV edasikandjateks on poisslapsed, kuid samas neil sümptomeid otseselt pole. Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et poisslapsi tasuks vaktsineerida siis, kui tütarlapsed on vaktsiini juba kätte saanud, kuna neil on rohkem kasvajapaikmeid, millega nad võivad haigestuda.
Eestis on HPV-vastane vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas 2018. aastast, mil vaktsineeritakse 12–14-aastaseid tütarlapsi. Eestis kokku alla 10 000 HPV-viiruse vastu vaktsineeritut, 12–14-aastaste tütarlaste arv jääb umbes 3000 juurde. „Maailmas on umbes 120 riiki, kus HPV-vastane vaktsineerimisvõimekus on olemas. Sooneutraalne vaktsineerimiskava on umbes kümnes riigis, mis tähendab, et soovi korral saavad end vaktsineerida ka poisid,“ kõneles Kase.
Miks üldse vaktsineerida? Sandra Kase selgitas, et erinevalt emakakaelavähist puuduvad teistele HPV-ga seotud kasvajatele efektiivsed skriiningmeetodid. „Samas me teame, et üle 80 protsendi inimestest teatud eluetapis mõne HPV-tüvega nakatuvad. Vaktsiin aga ennetab üle 90 protsendi HPV-ga seotud põhilistest kasvajatest. Umbes 15. eluaastast tekib mõne HPV-tüvega nakatunute osakaalu kiire kasv, mida seostatakse aktiivse suguelu alustamisega. Samas mõne aasta jooksul immuunsüsteem suudab elimineerida enamikul inimestest enamiku HPV-tüvedest,“ selgitas Kase.
Erinevaid HPV-genotüüpe on üle 150 ning need jaotatakse kahte rühma: kõrge riskiga ehk vähki tekitavad papilloomviirused ja madala riskiga papilloomvirused, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome.
HPV levib, kui nakatunud inimese nahk või limaskestad on otseses kontaktis terve inimesega. Samas vastsündinud võivad nakatuda ka sünnituse käigus. „Praegu kasutusel olevad vaktsiinid põhinevad kõik viirusesarnastel osakestel, mis on moodustatud HPV-pinnavalkudest. Need ei sisalda DNA-d, mistõttu nakkust ei teki, aga samas indutseerivad immuunvastust. Oluline on mainida, et vaktsineerimine ei tööta nende viirustüvede vastu, kus nakatumine on toimunud ja täiesti valesti arusaam on see, et vaktsiiniga saab ravida vähki,“ rääkis Sandra Kase.
Kõrge riskiga HPV-tüvesid on 16, mis põhjustavad ligi 100 protsenti emakakaelavähki, anaalkanalivähki, vulvavähki ja veidi vähem peenise- ja tupevähki ning pea- ja kaelakasvajaid. Seega vaktsineerimisel oleks kõige mõistlikum kasutada 9-valentset vaktsiini.
Doktorant Sandra Kase toonitas, et kõigi praegu kasutuses olevate vaktsiinide puhul on tehtud ohutusuuringuid, mis on toimunud üle 15 aasta. „Kokku on neis olnud üle 70 000 uuritava. Need on näidanud kasutusel olevate vaktsiinide efektiivsust ja ohutust,“ ütles ta.
Ta lisas, et need uuringud ei väida, et kõrvaltoimeid ei esine. „Kõrvaltoimed on isegi pisut sagedased, kuid samas ohtlikke kõrvaltoimeid esineb üliharva. Jätku-uuringud on näidanud, et efektiivsus on säilunud ka 12 aastat pärast vaktsineerimist.“
Sandra Kase sõnas, et vaktsineerimine on kõige tõhusam enne kokkupuudet papilloomviirusega ehk enne aktiivse suguelu alustamist. „Mida noorem on inimene, seda tugevam on immuunvastus ehk seda rohkem antikehi tekib. Seetõttu ongi optimaalne vaktsiini manustamise vanus 12 eluaastat.“
