Üldise hinnatõusu ja elamiskulude kasvu tõttu vähendavad pangad kodulaenude suurust, nii et neil, kel veel aasta tagasi oli võimalus laenuga korter osta, ei pruugi see enam õnnestuda.
“Kui eelmisel aastal sai klient pangast näiteks 100 000 eurot laenu, siis praegu saab ta sama palga juures umbes 80 000,” kirjeldas praegust olukorda Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. Kuna elamispindade hinnad ei ole tema sõnul veel oluliselt langenud, siis osa kinnisvarast on muutunud sellises seisus inimestele kättesaamatuks.
Eesti Pank on paika pannud, et inimese laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole tema sissetulekust. Kommertspangad suhtuvad tihti konservatiivsemalt ja arvestavad 40 protsendiga. Laenukohustuste ja sissetuleku suhte kõrval vaatavad pangad ka seda, kui palju jääb inimesel alles vaba raha pärast elamiseks vajalike kulutuste tegemist, nagu toiduostmine või elektri- ja küttearvete tasumine.
“Kuna elamiseks vajalikud kulutused on nii palju tõusnud viimasel ajal, siis osa inimesi, kes võib-olla veel aasta tagasi oma sissetulekute juures said laenu, tänasel hetkel ei pruugi seda saada, sest neil ei ole selle laenu teenindamiseks enam nii palju vabu vahendeid. See on just see peamine, mis on hakanud viimasel ajal laenamist kõige rohkem mõjutama,” rääkis Rebane.
Nõudlus kahaneb, pakkumine kasvab
Kas see tähendab, et kinnisvarahindade langus saab nüüd omakorda hoo sisse? Rebase sõnul võivad hinnad tõesti alla tulla, kuid see sõltub siiski objektist, arendajast ja ka sellest, kui kiire on müügiga. Samas nõudlus märkimisväärselt väheneb, kuid pakkumiste arv aina kasvab.
“Kinnisvara on müügis rohkem, kui oli aasta aega tagasi, sellepärast, et nüüd on kinnisvara müüki pannud ka need inimesed, kes seda muidu igaks juhuks hoidsid. Aga kuna energiahinnad on läinud nii kõrgeks, siis selline igaks juhuks hoidmine ei tasu ennast ära, sest seal tuleb ka paraku kommunaalkulude eest maksta,” kõneles Rebane.
Kõrge pakkumine ja madal nõudlus tähendavad tema sõnul seda, et müüjal tuleb kliendi leidmiseks teha kompromiss ja hinda langetada.
Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvarahinnad tõusnud keskmiselt 20 protsenti. Kuigi analüütikud on üldiselt ühel meelel, et vähehaaval algav hinnalangus jätkub, siis arvamused lähevad lahku selles, kas kukkumine tuleb sama suur, kui oli eelnev tõus, või mitte.
“Selliste hindadega, nagu siiamaani on olnud, ei saa seda kindlasti nimetada turu kukkumiseks, vaid normaliseerumiseks,” ütles Rebane.
Err.ee