„Maja seinad hakkavad juba niiskuma,“ ütles KÜ Energia 5 juhatuse liige Lea Nõuakas. „Nende seinte üles soojendamine teeb suuremat kulu, kui lülitame kütte hiljem sisse.“
Sügis toob keskküttel olevates kortermajades kaasa tavapärase olukorra, kus ühed külmetavad ja sooviksid kütte sisse lülitada, teised aga ei näe temperatuuri alanemises probleemi. Inimesed on tavapärasest murelikumad, sest kardetakse krõbedaid sügis-talviseid küttearveid.
Inna on üks nendest, kes ei jõua ära oodata, millal kütmisega algust tehakse. “Hommikul kui ma tõusin, oli tagatoas ainult 16 kraadi,“ ütles ta. „Mina soovin, et küte pannakse sisse, olen nõus ka maksma selle eest. Praegu pean kampsun seljas ja villased sokid jalas istuma ja külmetama.“
Inna lisas, et tema põlvest nõrgaks võtvaid küttearveid ei karda. „Tavapäraselt, kui küte on sees, olen maksnud koos üüriga 130 eurot,“ tõi ta näite. „Praegu on kõige külmem mul vannituba, seal ei ole ei radiaatorit ega soojaveetoru.“
Kütte sisse lülitamine on lisakulu
Kõrvalmajas, mis on samalaadne hruštšovka, on inimesed teist meelt ning lükkaksid kütmise alguse võimalikult kaugele. „Praegu on veel vara küte sisse lülitada,“ ütles Tatjana. „Korteris on mul normaalne temperatuur ja külm ei ole. Kindlasti mõjutavad ka kallid küttehinnad, aga peamine põhjus on ikka see, et õues ei ole veel nii külm, et kütma peaks. Kui inimestel on külm, pange soojemalt riidesse.“
Kaja sõnas, et temal on toas 21,5 kraadi. „Kütmisperioodi alguse lükkaks ikka edasi, sest rohkem soojakraade on juba ebamugav,“ arvas ta. „Seda sellepärast, et ei taha tuba liiga soojaks lasta ja ei taha ka rohkem maksta. Mida teevad inimesed talvel, kui nad juba praegu kurdavad, et neil on külm.“
Inimesed on Kaja arvates kuumalainega ära hellitatud. „Praegu on suvi, ei ole veel sügiski alanud ja tahetakse kütma hakata?“ küsis ta. „Minu meelest, kellel on praegu külm võivad Lõuna-Hispaaniasse kolida. Kütte sisse lülitamine on praegu lisakulu, mida ei ole vaja.“
Kaja on siiski nõus, et kui toatemperatuur langeb alla 19 kraadi, võiks kütma hakata.
Nõuakase sõnul toimub kütmise alustamine ühistu üldkoosoleku otsusega.„Viisinläbi e-posti küsitluse ja panin selle ka Facebooki üles,“ märkis ta. „Facebooki teel tuli ainult neli või viis korteriomanikku ja üürnikku, kes soovivad kütet sisse lülitada, e-post teel vastas kümmekond korteriomanikku.“
Lõputu vaidlus
Nõuakas lisas, et paljud pensionärid ei taha, et küte sisse lülitatakse, kuna kardetakse üle mõistuse kõrgeid küttearveid. „Kortermajade viiendatel korrustel on päeval 23 kraadi sooja, hommikuks langeb temperatuur aga 18 kraadi peale,“ selgitas ta. „Ühes korteris olla temperatuur lausa 13 kraadi, esimeste korruste korterites on keskmiselt 18 kraadi sooja.“
Nõuakas arvab isegi, et sooja võiks juba sisse lülitada. „Maja seinad hakkavad juba niiskuma,“ ütles ta. „Nende seinte üles soojendamine teeb suuremat kulu, kui kütte hiljem sisse lülitame.“
Aadressil Tammsaare tee 85 asuv maja on kaks aastat tagasi renoveeritud. Korterites on hetkel ilma kütmatagi 23 kraadi sooja.
Samas on korteriühistu esimehe Aavo Vääna sõnul iga-sügisene põhiteema, millal kütma hakata. „Ühed ütlevad, et hakake kütma, teised ütlevad, ärge hakake,“ rääkis ta. „Kevadel on samamoodi jälle väljalülitamisega. Varasematel aastatel, kui elekter oli normaalse hinnaga, ütlesime neile, kes olid lastega pered, et kütke elektriga, kui tunnete on vaja juurde kütta. Praegu ei tule see isegi kõne alla, arvestades meeletult kalleid hindu.“
Maja renoveerimine tuleb kasuks
Vään ütles, et erinevus küttearvete vahel enne ja pärast maja renoveerimist on üsna suur. Seega tasub ikkagi korteriühistutel renoveerimise peale mõelda. „Võtsin võrdluseks 2019. aasta kütusekulu, enne kui maja oli renoveerimata ja selle aasta veebruarikuu, mis oli kõige külmem ja võin öelda, et siis nüüd oli 23 MW/h võrra odavam, sest köetakse selle võrra vähem.“
Uuel kütmisperioodil plaanib Tammsaare 85 korteriühistu temperatuuri alandamist kraadi võrra. „See annab ligi seitse eurot MW/h kohta väiksema küttearve,“ lisas Vään. „Kui kaks kraadi teha maja külmemaks, siis sääst on ligi 15 protsenti.“
Kaugsoojatootja Utilitas on teada andnud, et vähemalt kütteperioodi alguses kaugkütte hinda Tallinnas ei tõsteta. See on võimalik tänu põlevkiviõli ja diiselkütusele, mis reservidena kasutusele võetakse.
„Kuna load on saadud ja reserv-kütuste peale me kindlasti läheme, siis küttehooaega alustame Tallinna ja Maardu piirkonnas sama hinnaga, mis oli ta mulluse küttehooaja lõpus,“ ütles Utilitas Tallinna ja Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt. „Hinnatõusu Tallinnas ja Maardus ei tule. See on siis 97,15 eurot/MWh eest.“
Kuna soojuse hinnad on otseselt seotud energiatootmisel kasutatud kütuste hindadega, ei söanda Kitt lubada, et kaugkütte hind üldse ei tõuseks. Põhjuseks on kõikide energiakandjate hindade suur kõikumine.
„Siin mõtlen mitte ainult maagaasi, vaid absoluutselt kõiki energiakandjaid,“ lausus Kitt. „Ka kodumaise puidujäätmete hinnad on liikunud üles, kuna meil on kogu maailmas käimas energiasõda.“
Kaugkütteperiood algab Tallinnas 1. oktoobrist.
