Elanikkonna kaitse vajab erakondade kokkulepet ja 140 miljonit eurot aastas
„Teen meile kõigile konkreetse ettepaneku saavutada erakondade ülene kokkulepe, millega tagaksime tulevikus igal aastal vähemalt 0,5% SKT-st ehk ligi 140 miljonit eurot püsivalt ja pikaajaliselt elanikkonnakaitsesse. Ligi miljardi euro suuruse sõjalise kaitse-eelarve kõrval oleks see elementaarne investeering, tagamaks, et Eesti elanike turvalisus, valmisolek ja toimetulek kriisides oleks tagatud,“ rääkis siseminister Lauri Läänemets Riigikogu istungil, kus arutati elanikkonna kaitset.
Ta tõi eeskujuks tuua Soome, kus selline tasakaal on saavutatud. Helsingis on 600 000 elaniku kohta 900 000 varjumiskohta, „meie aga täna alles alustame ettevalmistustega“. Ta avaldas lootust, et seda ettepanekut toetavad kõik poliitilised jõud, hoolimata eelseisvatest valimistest ja päevapoliitilistest erimeelsustest. „Me oleme samasuguse põhimõttelise üksmeele saavutanud sõjalise riigikaitse rahastuses 2% SKT ulatuses. Saavutagem see siis ka laia riigikaitse teistes valdkondades, sealhulgas elanikkonnakaitses,“ rõhutas siseminister.
Tema sõnul on oluliseks sammuks tagada elanikkonna kaitse stabiilsus ja pikaajaline rahastus. Nagu sõjaline riigikaitse, vajab ka laiapindne riigikaitse terviklikku lähenemist ja järjepidevat rahastust ning seda otsust ei ole võimalik lükata kaugemasse tulevikku. „Oma inimeste ellujäämise eest sõjalises kriisis vastutame me ise. Rahvusvaheline abi sellega ei tegele,“ leidis ta.
Vaja ka varjendeid
Elanikkonnakaitse võimearendused on strateegiline taustatöö, mida saab teha siis, kui prioriteetsed eeldused on kaetud ja mehitatud. „Meil on aeg mõista, et ainult betooni investeerimisega me edu ei saavuta ja kaitsta ei saa. Siseturvalisuse valdkonnas väärika palga tagamine on oluline eeldus, et meie elanikkond oleks kaitstud,“ rõhutas Läänemets.
Tema hinnangul peab appi tulema ka kohalikele omavalitsustele varjendite rajamisel. „Kuid need summad ulatuvad miljarditesse eurodesse, kui me päriselt tahame oma elanikke kaitsta sellisel moel.“ Valitsuse tegevuskava näeb ette, et jaanuariks peaks siseministeerium suutma esitada need ettepanekud valitsusele.
„Peame rääkima ka varjenditest, mis on midagi olulisemalt keerulisemalt. Tal on tingimused, et ta peab teistsugusele plahvatusjõule vastu pidama. Kui me hindame kiirguse ohu tekkimist reaalseks, siis ka sellele, õhupuhastussüsteemid ja kõik muud asjad peavad seal juures olema,“ selgitas Läänemets.
Elanikkonna kaitse vajab sisustamist
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et kuigi tänavu märtsis eraldati päästeametile üle 50 miljoni euro lisaraha elanikkonna kaitseks on sellega tegeleda järjepidevalt ja mitte ühekordsete rahasüstidega. „Erakorraline rahastus on andnud võimaluse tugevdada nii riigi kui ka elanike valmisolekut ükskõik millise kriisiga toimetulekuks. Kriisideks valmisolekusse suunatud raha eest luuakse ohuteavitussüsteem ehk siis paigaldatakse 16 suuremasse linna 80 sireeni, korraldatakse elanikele ja kohalikele omavalitsustele õppusi ja koolitusi, tähistatakse suurlinnades varjumiskohad, luuakse esmased varud ulatuslikuks evakuatsiooniks, toetatakse kohalike omavalitsuste kriisivalmidust ning suurendatakse päästeameti komandode toimepidevust ja varusid,“ loetles ta.
Pikhofi sõnul aitab ühekordselt tehtud rahastus tegeleda kriitiliste võimelünkadega, kuid ei võimalda valdkonna süsteemset arendamist. Siseministeerium vajab riigikaitseliste ülesannete täitmiseks mõeldud võimete arendamiseks püsivalt täiendavalt ligikaudu 70 miljonit eurot aastas. „Kui sõjaline osa riigikaitsest on peagi 3% SKT-st, siis mittesõjaline võimekus peaks igal aastal moodustama vähemalt 0,5% SKT-st,“ märkis ka tema.
Senine elanikkonnakaitsealane seadusandlus on niinimetatud rahuaja kriisidele keskenduv ja kehtivas õiguses ei ole isegi elanikkonnakaitse mõiste kasutusel, selgitas ta.
Esmajärjekorras vajavad seaduse tasandil lahendust varjumise ja evakuatsiooniga seotud teemad ning Riigikogu tasandil tuleb algatada diskussioon varjendite ja varjumiskohtade rajamise teemal. Samuti vajab täpsustamist asutuste ülesannete jaotus, nagu näiteks päästeameti roll elanikkonnakaitse korraldamisel ning teiste asutuste ja kohalike omavalitsuste rollid, ohuteavituse korraldamine ning riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamine. „Samuti on oluline, et kriiside lahendamisse saaks kaasata vabatahtlikke ja vabatahtlikel oleksid seejuures vajalikud õigused, sotsiaalsed garantiid, tagatised ja loomulikult ka oskused,“ rõhutas õiguskomisjoni esimees.
Päästeamet vajab 350 000 eurot kütuseks
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tõi esile, et kuigi Eestis ei ole elanikkonna kaitse mõistet sisustatudon Eesti liitunud erinevate konventsioonidega ja seal on elanikkonnakaitse väga selgelt ära määratletud. „Kõik märgistused ja mis selle alla kuulub, millised elualad või valdkonnad peavad olema nii-öelda ära reguleeritud või need on ette valmistatud selleks, et elanikkonnakaitset saaks pakkuda, olgu selleks ohuteavitus, varjumine, evakuatsioon, pääste- ja tuletõrjetööde läbiviimine ja kõik sinna juurde kuuluv.“
Ka Päästeamet ja selle läbi riik osaleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismis, mille eesmärk ongi hinnata riske üle Euroopa ja nende riskide põhjal luua plaane ja abistamissüsteeme ja mudeleid, mooduleid ja kõike sinna juurde kuuluvat, kuidas riigid üksteist saaksid kriiside korral abistada, rääkis Tammearu.
Päästeameti juhi sõnul on elanikkonnakaitse üldpõhimõte, mis on rohkem seotud sõjalise poolega. „Elanikkonnakaitse mõiste rakendamine on mõistlik, see muudab inimeste jaoks asja selgemaks, et me oleksime kriisideks valmis. Valmisolek hakkab igast ühest endast, kogukonnast, kohalikust omavalitsusest ja riigist,“ lausus ta.
Tammearu pidi ka tõdema, et peab oma asutuse eelarvet kärpima 2024. aastal 0,8 miljonit. „Ka sellel aastal planeeritud päästeameti eelarve on selles osas, mis puudutab näiteks kütust, tänaseks otsas. Meil on vaja täiendavalt juurde leida 350 000 eurot. Aga ka kõikide asjade soetamine, olgu see uus tehnika, varustus – nende hind on märkimisväärselt tõusnud ja ka kättesaamisajad märkimisväärselt pikemaks läinud,“ möönis ta.
