Alates tänasest saavad korteriühistud küsida toetust keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Aprillis avaldas Päästeamet konkreetsed soovitused korteriühistutele, kuidas olemasolevad keldrid võimalikuks varjumiseks sobilikuks kohandada. Nüüd on võimalik ka taotleda raha näiteks energia varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmete nagu generaatorid ja autonoomsed akupangad soetamiseks. Samuti keldriruumide siseviimistluse ja sissepääsude korrastamiseks või uste vahetamiseks.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on muutunud julgeolekuolukord loonud Euroopas uue reaalsuse ja sellest lähtuvalt tuleb ka inimeste elu ning tervise kaitseks varasemast rohkem panustada, seda ennekõike elanikkonnakaitse arendamisel. „Selleks oleme Päästeametile eraldanud 1,2 miljonit eurot esimese taotlusvooru korraldamiseks, millega toetatakse korteriühistuid varjumiskohtade kohandamisel, “ märgib siseminister.
Toetuseks kvalifitseeruvad korterelamud, mis asuvad vähemalt 15 000 elanikuga tiheasustusaladel (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Narva, Viljandi) ja mis on eelkõige aastatel 1950-1990 ehitatud tüüpprojektiga suurpaneelelamud või plokkidest korruselamud. Päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek rõhutab, et pilootprojekti põhieesmärk on välja selgitada, millised on korteriühistute tegelikud vajadused, kui palju kulub vahendeid erinevat tüüpi korterelamute keldrite varjumiseks kohandamisele ja kuidas riik saab edaspidi paremini toeks olla. „Hiljuti Päästeameti poolt tellitud TalTechi analüüs näitas, et paljude korterelamute keldrite varjumiseks kohandamine vajab vaid mõningast korrastamist ja ehitustöid. See meede ongi hea võimalus kohandada keldrid varjumiseks,“ lisab Kreek.
Taotluse esitamise tähtaeg on 29. september 2023 kell 17.00. Taotlused tuleb esitada Päästeameti e-posti aadressile @rescu. Täiendavat infot taotlusvooru kohta saab e-posti aadressilt ne@resc.
Tingimuste ja taotlusdokumentidega saab tutvuda siin: https://www.rescue.ee/et/juhend/kriisiks-valmistumine-korteriuehistule/keldrite-varjumiskindluse-parandamise-taotlusvoor
Varjumisel eristatakse: „avalik varjumiskoht“ (mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele varjumiseks), „varjumiskoht“ (kodu või tööruumid, kus inimene ohu hetkel on) ja „varjumisruum“ (akendeta, soovitavalt betoon/kivi seintega ruum, näiteks vannituba). Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või kelder. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.
Päästeamet
