Viimaste sündmuste taustal, nagu oli seda Koraani põletamine Rootsis, on Türgis liikunud ideid kaitseliidust NATO-st lahkumise kohta, teatab Venemaa üks suuremaid ajalehti Izvestija.
Ajaleht väidab, et Türgi soovib alliansist lahkuda. Väljaanne viitab Türgi poliitikute väljaütlemistele, kuid juhib tähelepanu, et tegemist on siiski üksikjuhtumitega.
Kremlile lähedase Izvestija väidetesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, sest tegemist võib olla mõjutamiskatsega. Sellega tuleb arvestada, eriti pärast seda, kui Rootsi ajaleht Dagens Nyheter teatas, et Türgit närvi ajanud Koraani põletamise juhtumi jäljed Rootsis viivad Venemaale.
Izvestija andmetel väitis Türgi parlamendisaadik Devlet Bahçeli juba eelmisel aastal, et Türgi peaks alliansist lahkuma, kuna teised liikmesriigid ei austa Türgit.
End rahvuslaseks pidav Bahçeli pakkus toona välja, et Türgi võiks luua islamiriikidega oma kaitseliidu.
Nüüd soovib NATO-st lahkumist ka Türgi Isamaaline Partei. See on jaanuaris sel teemal kampaaniat teinud ja nähtavuse suurendamiseks korraldanud meeleavaldusi. Partei aseesimehe Ethem Sancaki sõnul esitab Türgi selle aasta lõpus NATO-st lahkumisavalduse.
NATO sunnib meid oma provokatsioonidega neid tegusid ette võtma, ütles ta intervjuus Türgi YouTube’i kanalile, vahendab partei väljaanne Aydınlık.
Türgi lahkub NATO-st 5–6 kuu jooksul, ütles Sancak.
Intervjuus mainib Sancak „Koraani-vastaseid meetmeid” Rootsis ja Hollandis. Lisaks toob ta välja, et türklased on hakanud Venemaa ja president Vladimir Putini vastu suurt sümpaatiat üles näitama.
Izvestija peab tähelepanuväärseks ainuüksi tõsiasja, et Türgis NATO-st lahkumisest üldse räägitakse. President Recep Tayyip Erdoğani juhitud Õigluse ja Arengu Partei (AKP) lükkab aga sellised jutud tagasi.
Türgi võimupartei pressiesindaja peab kogu asja „äärmiselt üllatavaks”. Sellest (NATOst väljaastumisest) pole juttugi. Oleme üks NATO asutaja-liikmetest, ütles partei esindaja Ömer Çelik Türgi CNN-ile.
Çelik liialdab oma kommentaaris, kuna Türgi ei kuulunud NATO asutajaliikmete hulka. Riik liitus NATO-ga kolm aastat pärast selle asutamist.
Türgi parlamendiliikmed ja poliitikud pole ainsad, kes on mõtisklenud Türgi positsiooni üle NATO liikmena.
Donald Trumpi endine julgeolekunõunik John Bolton teatas jaanuari alguses, et Türgi tihedad sidemed Venemaaga seavad riigi kasulikkuse NATO-le kahtluse alla.
Çelik tõrjub kõik jutud, mis kasvõi pisutki viitavad sellele, et Türgi sidemed NATO-ga on katkemas. Neil inimestel pole õigust selliseid asju öelda, ütleb ta.
Izvestija intervjueeritud Türgi eksperdi sõnul kahjustaks Türgi kiire NATO-st lahkumine Türgit ennast. On ebatõenäoline, et Türgi lahkuks NATO-st järgmise kuue kuu jooksul, ütleb poliitikateadlane Kerim Has. Türgi juhtkond teeb tema sõnul selliseid avaldusi enne eelseisvaid valimisi.
Hasi sõnul tooks NATO-st lahkumine kaasa veelgi suurema poliitilise ja sõjalise ebastabiilsuse.
Sama meelt on vene politoloog Deniss Denisov. Ta teatas Izvestijale, et Venemaa ei peaks end „lohutama” võimalusega, et Türgi loobub NATO-st. Türgi võimalik lahkumine NATO-st tähendab suuri muutusi kogu alliansi ja eriti USA jaoks, ütleb ta. Siiski ei tasu end lohutada suurte lootustega, et meie strateegiline partner lihtsalt lahkub NATO-st, lisas Denisov.
Izvestija loetleb oma loos Türgi hiljutisi kokkupõrkeid NATO ja selle liikmesriikidega. Väljaanne mainib ka Soome ja Rootsi NATO-püüdluste pärast tekkinud „konflikti”, kuid see on alles viimane näide.
Izvestija märgib muu hulgas, et Türgil on olnud konflikte Kreekaga ning Türgi on lähedaste suhete tõttu Venemaaga osast relvastusest kõrvale jäetud.
allikas: eestinen.fi
