Kuna inimesed soojustavad järjekindlalt Maa atmosfääri süsihappegaasiga, tõuseb ka maailma ookeanide temperatuur. Värske rahvusvaheline ülevaateuuring osutab, et möödunud aastal saavutas ookeanide temperatuur uue tipu ja seda ei vääranud ka piirkondlikud jahenemisnähtused.
Kuigi ookeanide mullune soojarekord on seninägematu, pole rekordis kui sellises midagi uut. Mõõtmised näitavad rekordiliselt kõrgeid temperatuure juba kuuendat aastat järjest, vahendab ScienceAlert.
Üle planeedi hakati usaldusväärseid andmeid kliimamuutuse kohta koguma 1950. aastatel. Sealt peale on ookeanide keskmine temperatuur olnud igal kümnendil kõrgem kui eelneval. Alates 1980. aastatest saab ülevaateuuringu autorite sõnul rääkida ühemõttelisest merevee temperatuuritõusust.
Temperatuuritõusu on täheldatud kõikjal maailmas. Lõppenud aastal olid Vaikse ookeani põhjaosa, Atlandi ookeani põhjaosa ja Vahemere temperatuur ajaloo kõrgeim. Ühtekokku oli soojushulk ookeanide 2000 meetri paksuses pinnakihis mullu 14 zetadžauli võrra suurem kui 2020. aastal. Seda on ligi kaks korda rohkem, kui eralduks energiat kõigi teadaolevate gaasimaardlate gaasi põletamisel.
Pensylvania osariigiülikooli kliimateadlase Michael Manni sõnul seovad ookeanid ka lõviosa inimtekkelisest süsinikuheitest. Kuni inimkond pole saavutanud kliimaneutraalsust, jätkub Manni sõnul ookeanide kütmine sama hooga ja uusi rekordeid tuleb üha juurde.
Kui inimkond süsinikuheidet kasvõi ajutiselt ei piira, pole soojenemise vastu abi ka piirkondlikest temperatuurikõikumistest ega aineringlusest. Näiteks La Nina aegu muutuvad tuuled ja ookeanihoovused. Muutuse mõjul kipuvad Vaikse ookeani põhjapoolsed alad jahenema, ent Austraalia ümbruse lõunapoolsed merealad veidi soojenema.
Loe edasi SIIT
Allikas: Novaator.err.ee