Omavalitsused kaotavad kokku üle miljoni euro kohalikele teedele mõeldud toetusraha, sest tuhandete teelõikude omanikega pole paberiasjad korda aetud. Mõni võib kaotada kuni veerandi riigi toetusest.
Võru vallal kulub aastas teedele umbes miljon eurot. Abivallavanema Juris Juhansoo sõnul paneb sellest pisut enam kui poole omavalitsus, ülejäänu katab riigi toetus.
“Riigi raha väheneks umbes 119 000 euro võrra. See tähendab 25 protsenti riigi raha vähem,” tõdes Juhansoo eesseisvale aastale vaadates.
Ehkki Võru vald hoiab rekordit, ähvardab taoline kärbe suuremal või vähemal määral pea kõiki omavalitsusi. Kes kaotab mõni tuhat, kes mõnikümmend tuhat eurot, kokku tuleb seitsmekohaline summa. Ja mõnes mõttes võivad nad süüdlast otsides peeglisse vaadata.
Antsla vallavanem Avo Kirsbaum tõdes, et osa bürokraatlikust asjaajamisest on lihtsalt tegemata. “Ametnikke justkui nagu tööl on, aga erinevaid tööülesandeid on päris hulgi. Ja ega siiamaani pole ka väga palju ministeeriumi poolt meid pigistatud,” ütles Kirsbaum.
Tee omanikuga tuleb sõlmida siduv leping
Probleemi juured ulatuvad maareformini, mil inimesed said kinnistud koos nende peal olevate teedega. Kohati kirjalikult, kohati suusõnaliselt lepiti kokku, et kogukonnale tähtis tee jääbki avalikuks.
Volikogudki panid sellele käe alla, nii et teedel käivad sahad, höövlid ja kruusaveokid. Ning kõigi avalikus kasutamises teekilomeetrite eest on riik omavalitsustele juba aastaid toetust maksnud.
Aga juba vähemalt viis aastat tagasi hakkas riik omavalitsusi sinnapoole nügima, et need oma dokumendid korda ajaks. See tähendab, et omavalitsuse esindaja peab koos tee omaniku või omanikega notari juurde minema ning seal kinnitatakse varem kokkulepitu ametlikult üle.
“See tagab ka kindluse ja arusaamise,” ütles rahandusministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. “Omanik teab siis, et see on avalikuks kasutamiseks, tema sinna tõkkepuud ette panna ei tohi. Ja kohalik omavalitsus teab, et ta peab seda teed lahti hoidma.”
Et asjaajamisele hoog sisse lükata, andis riik 2021. aasta kevadel konkreetse tähtaja: 2023. aastal makstakse toetust ainult nende teekilomeetrite eest, millega on kõik juriidiliselt korras. “Riik oma rahastamisega tahab suunata omavalitsusi teatud toiminguid tegema,” sõnas Liivik.
Inimesed ei luba oma teed kergesti ära
Nüüd on tähtaeg kukkunud ja pilt omavalitsuseti väga erinev. Sulev Liivik märkis, et mõned omavalitsused on ülesandega päris kenasti toime tulnud. Tublimad kaotavad ainult mõnisada eurot toetusraha.
Aga umbes pooled vallad ja linnad võivad ilma jääda enam kui kümnest tuhandest eurost. Võrumaa omavalitsused pöördusid hiljuti riigi poole ja palusid tähtaega viie aasta võrra edasi nihutada.
Võru abivallavanem Juhansoo ütles, et erakätes on neil üle 3000 teelõigu. Ühel teelõigul aga võib olla mitu omanikku.
“Selles mõttes oleks kõik väga ilus, kui kõik inimesed oleks kohe valmis meiega notarisse tulema,” ütles Juhansoo, kelle sõnul ei saa omavalitsus inimesi sundida. “Üldiselt ei ole nii, et enamus kohe rõõmustab ja tuleb vallaga notarisse. On ka selliseid, kes ütlevad, et ükskõik mida, aga ta ei anna seda teed.”
Sellisteks puhkudeks on omavalitsusel ka alternatiiv ehk sundvalduse seadmine. Siis makstaks tee omanikule ka väikest hüvitist. Samas peidab see endas tervet hulka juriidilisi karisid kuni küsimuseni, kui palju ikkagi teejupi eest maksta. Kokkuvõttes ei pruugi teravaks kiskuv vaidlus asja sugugi kiirendada.
Juhansoo lisas, et sõltumata juriidilisest seisust peab ka erakätesse kuuluvate teede peal sõita saama. Järelikult lükkab vald seal lund ja ning ajab ka augud siledaks. Ainult püsivaid investeeringuid ilma kindla lepinguta ei tehta. See annab läbirääkimistel jaksu, sõnas Juhansoo, kuid lisas, et lubadus investeerida aitab ainult nende puhul, kes teed ise kasutavad.
“Aga on ka hästi palju selliseid maaomanikke, kes absoluutselt siin piirkonnas ei ela, keda siinsed teed absoluutselt ei huvita. Ja nendega on siis raskem,” märkis Juhansoo.
Erandit ei tehta
Niisiis tõdes Võru abivallavanem, et ka parima tahtmise juures kulub paberimajanduse kordaajamiseks veel viis aastat. Liivik aga märkis, et erandeid enam tegema ei hakata. Ta rõhutas, et reeglid olid kõigile juba aastaid teada ning paljud omavalitsused on oma tööga valmis saanud.
“Ei saa ju ka nii seda asja teha, et me lepime kokku ja neid kokkuleppeid mitte iial ei täida,” ütles Liivik, kelle sõnul võiks see pahandada neid omavalitsusi, kes on oma asjadega valmis saanud. “Nemad pingutasid, tegid võib-olla ületunnitöid ja siis tuleb välja, et polnudki vaja,” lausus Liivik.
Juhansoo kinnitusel on ka Võru vald pingutanud. Samas meenutas ta, et pärast 2017. aasta haldusreformi oli üksjagu segadust. “Ja selleks, et aru saada, mis meil üldse teede osas on, läks meil ka mitu aastat aega,” nentis ta.
Juhansoo möönis, et kui nüüd hooldusraha vähemaks jääb, saavad elanikud seda teede peal tunda. “Kui hinnad tõusevad ja rahastus väheneb, on seda ikka väga kõvasti tunda,” ütles ta.
Err.ee
