Ettevõtlusaktiivsus on Eestis jätkuvas tõusutrendis. Äritegevust lihtsustavad digiriigi lahendused on seejuures Euroopas kasutajamugavuselt esirinnas. SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth selgitab, milline näeb välja tänane Eesti ettevõtlusmaastik.
Maailmapanga andmeil on kõige rohkem uusi ühinguid inimese kohta just siin Eestis – aastal 2022 oli iga 1000 täiskasvanu kohta Eestis 24,3 uut ühingut. Nõnda asutatakse Eestis igal aastal tuhandeid uusi ettevõtteid. Vaieldamatult populaarseim õiguslik vorm on Äriregistri andmeil osaühing, mida on alates 2016. aastast igal aastal asutatud üle 20 000.
“Viimastel aastatel on Eestis iga-aastaselt registreeritud ligikaudu 15 000–20 000 uut ettevõtet. Aastal 2023 asutati Eestis lausa 21 000 uut ettevõtet, mis oli hea näide kasvavast ettevõtlusaktiivsusest,” rääkis SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.
Ettevõtlusega alustamine on lihtsam, kui võiks arvata
Vastandiks suurtele Euroopa riikidele, kus on ettevõtlusega alustamine piiratud keerukate regulatsioonide ja -tööjõuseaduste, bürokraatia ja kompleksse majandussüsteemi tõttu, on Eesti tuntud oma ettevõtlussõbraliku keskkonna ja digitaalsete lahenduste poolest, mis teevad äri alustamise ja haldamise lihtsaks. Ettevõtte saab registreerida täielikult veebis sageli vähem, kui poole tunniga. Suur osa uusi juriidilisi isikuid asutataksegi e-äriregistri kaudu, kus Eesti isikukoodi olemasolul võib saada osaühingu asutatud lausa 15 minuti ja 33 sekundiga. Just selline maailmarekord püstitati 2022. aastal London Tech Weeki käigus.
“Ettevõtte asutamine Eestis on üldiselt taskukohane ja seda peetakse võrreldes paljude teiste riikidega suhteliselt odavaks. Osaühingu (OÜ) asutamiseks on Eestis minimaalne osakapital 2500 eurot, kuid ettevõtte saab asutada ka ilma algkapitali koheselt sissemaksmata, mis teeb ettevõtte asutamise veelgi taskukohasemaks ja kättesaadavamaks,” jagas Treumuth.
Osaühingu asutamisel tuleb tasuda ka riigilõiv, mis on elektroonilise asutamise korral 265 eurot. Lisaks võivad väikesed tasud kaasneda ettevõtte pangakonto avamisega, seda sõltuvalt pangast ja konto tüübist.
Keskmine alustav ettevõtja on 35-40 aastane
Ka pankade roll on ettevõtlusega alustamisel ja selle toetamisel aja jooksul märgatavalt muutunud. Näiteks ei ole enam vaid finantseeringu taotlemiseks tarvis võtta pangakontorisse kaasas põhjalikku äriplaani või viimase aasta konto väljavõtteid. Lisaks klassikalistele laenu- ja krediiditoodetele pakuvad pangad alustavatele ettevõtjatele mitmesugust tuge, näiteks nõustamiste, seminaride ning ettevõtlusinkubaatorite näol. Ettevõtlusega alustajad saavad seeläbi täiendavaid teadmisi raamatupidamisest ja finantsplaneerimisest või luua kontakte potentsiaalsete klientide ning investoritega, mis on võtmetähtsusega just ettevõtte algusfaasis.
“Tänu üha toetavamale keskkonnale on Eestis üldine ettevõtlusaktiivsus kasvanud. Inimeste huvi oma firma asutamise vastu on suurenenud ning ettevõtlus on muutunud populaarsemaks karjäärivalikuks. Sellist trendi on toetanud ühiskonna muutunud hoiak, kus ettevõtlikkust peetakse üha enam väärtuseks. Eestis on alustava ettevõtja keskmine vanus umbes 35–40 aastat. Inimestel on selleks ajaks sageli juba olemas teatud kogemus ja teadmised, mis aitavad ettevõtluses paremini toime tulla“, rääkis SEB ärisegmendi müügijuht.
Statistikaameti näitel on Eestis noori (18-26 aastane) ettevõtjaid 3,9% elanikest. “Noorte fookus on peamiselt tehnoloogiapõhiste lahenduste arendamisel. Seda suunda toetavad erinevad haridusprogrammid, hackathonid ja startup-võistlused ning ka haridusasutused, kus on ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine muutunud aktiivsemaks,” lisas Treumuth.
Allikas: SEB
