TÄIENDUS 2 märts 2024
Põhja-Karjala kohus tegi otsuse nelja-aastase lapse surma kohta.
Lapse kasuisa Sebastian Simon Daniel Halonen mõisteti vangi seitsmeks aastaks ja üheksaks kuuks. Lapse ema Muusa Tuulia Katariina Rissanen sai kolme aasta ja seitsme kuu pikkuse vanglakaristuse.
Kasuisa karistus määrati surma põhjustamise ja vägivallatsemise eest. Lisaks jäi ta süüdi narkokuriteos ja vargusele kihutamises, vahendab Helsingin Sanomat.
Ema mõisteti süüdi surma põhjustamises, narkokuriteos ja varguses.
Prokurör nõudis lapse isa karistamist mõrva ja ema karistamist tahtliku tapmise eest. Teise võimalusena nõuti nende karistamist tahtliku tapmise asemel vägivalla ja surma põhjustamise eest.
4-aastane laps suri eelmise, 2023. aasta juunis nende Joensuu korteris.
TÄIENDUS 5 veebruar 2024
4-aastase lapse surmaga seotud süüdistus avas üllatava uue asjaolu lapse võimaliku surmapõhjuse kohta. Prokurör usub, et kahtlustatav võib olla süüdi lapse surmas, mis võis kesta mitu päeva.
Ringkonnaprokurör Osmo Mannineni sõnul näib, et vägivald laste vastu võis jätkuda umbes neli päeva, alates 4. juunist kuni 8. juunini 2023, teatab Iltalehti.
Manninen lisas, et see vägivald on seotud samasuguse juhtumiga.
Joensuus elanud väikese lapse jahmatav saatus ei avalikustata täielikult enne, kui süüdistus loetakse ette veidi rohkem kui nädala pärast. Siiski on teada, et väike laps suri vägivalla tagajärjel ja tema keha oli kaetud ulatuslike sinikate ja põletushaavadega, mis tekkisid väga lähedal surmahetkele.
Süüdistus väikese poisi tapmises on esitatud tema emale ja kasuisale. Prokurör otsustas süüdistada neid erinevate kuriteo nimetustega.
Kasuisa süüdistatakse 4-aastase lapse mõrvas, samas kui ema on süüdistatud tapmises. Prokurör esitas paarile süüdistuse jaanuari lõpus.
Politsei uuris alguses seda juhtumit kui mõrva. Ema süüdistuse nimetus muutus alles siis, kui süüdistus esitati.
Mõrvanimestuse kasutamine viitab tavaliselt eriti julmale, jõhkrale või ettekavatsetud kuriteole, mis peab olema erakordselt ränk. Tapmise mõiste on mõrvast leebem.
Prokurör Manninen selgitas, et selline erinev nimetamine on seotud süüdistatavate kavatsuste ulatusega. Üks neist tundub ulatuvat kaugemale kui teine.
Kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ei mäleta kohe sarnast juhtumit, kus sama juhtumi puhul kasutati kahte erinevat kuriteo nimetust.
Tolvanen märkis, et lähim sarnane olukord oli 2018. aastal Oulu kruusaaugu juhtumis, kus noormees oli sunnitud oma venna maha laskma. Tulistajale mõisteti süüdi surmamine, samas kui sundijad said süüdistuse mõrva kihutamises ja kaasaaitamises.
Surmamine kui nimetuse kasutamine tähendab, et tapmine toimus leebematel asjaoludel.
Tolvanen rõhutas, et selline erinev nimetamine on haruldane ja et prokuröridel on alati parim teave juhtumite kohta ning neil on suur vastutus.
Tolvanen arutles üldiselt selle üle, et kuriteo viis ja jätkamine võivad mõjutada, kas see kvalifitseerub tapmises või mõrvas.
Ta tõi välja, et mõnikord võib juhtuda, et kõigepealt toimub kuritegu koos ja seejärel jätkab üks isik seda eriti jõhkral või piinaval viisil.
Praktikas tähendab tapmise nimetamine seda, et süüdistatavale ei saa kõige raskemat karistust määrata, kui talle süüdi jäämise korral.
Tolvanen tõi esile, et mõnikord võib pärast kohtuprotsessi tekkida olukord, kus oleks võinud määrata raskema karistuse. Selliseid juhtumeid on isegi riigikohtus nähtud.
Ta märkis ka, et on üsna tavaline, et prokurör süüdistab tapmises ja ohvrite esindajad nõuavad mõrva nimetust.
4-aastase lapse surm Joensuus šokeeris kogu Soomet eelmisel suvel.
Väikese lapse traagiline saatus avastati neljapäeval, 8. juunil, kui kasuisa helistas hädaabikeskusesse, teatades elutust lapsest ja paludes kiirabi.
Veerand tundi hiljem leidsid päästjad Joensuus Rantakyläs asuvast korterist elutu 4-aastase lapse, kellel oli märke jõhkratest vägivallavigastustest.
Vigastuste tekkimise ja võimaliku surma vahel võis mööduda mitu tundi, selgitas kriminaalkomissar Petri Tirronen detsembris Iltalehtile.
Ema ja kasuisa võeti kohe kinni ja järgmisel päeval otsustati nad vahi alla võtta, pärast seda pole neil vabadust olnud.
Lisaks mõrvasüüdistusele on ema süüdistatud narkokuriteos ja varguses, samas kui kasuisa on süüdistatud narkokuriteos ja vargusele kaasaaitamises. Need kuriteod väidetavalt toimusid ajavahemikus oktoober 2022 kuni suvi 2023.
Kahtlustatakse, et need kaks isikut on seotud narkootikumide müügiga.
Lisaks ema ja kasuisa osalusele uurib politsei lastekaitse kohustuste täitmist. Iltalehti teabe kohaselt oli pere lastekaitse klient.
Keskkriminaalpolitsei uurib sotsiaalteenistuse rolli selles küsimuses, kuid pole veel selge, kas ametnikke kahtlustatakse kuritegudes. Eeluurimine on ven
15.06.2024 Soome politsei uurib 4-aastase lapse surma.
Politsei sai teate lapse surmast täna neljapäeva hommikul.
Uurimine on alles algusjärgus, kuid politsei kahtlustab, et juhtumi puhul toimus tapmine
– Uurimine on pooleli. Me peame uurimise lõpule viima, ütles kriminaalkomissar Petri Tirronen
Ilta-Sanomat -i info kohaselt on politsei vahistanud lapse eestkostjad, kellest üks on lapse bioloogiline vanem.
TÄIENDUS 9 juuni
Eilse neljapäeva, 8. juuni hommikul leiti Joensuus Rantakyläs oma kodus elutuna 4-aastane väike poiss. Iltalehti andmetel helistas häirekeskusesse kasuisa, misjärel jõudsid kohale päästjad.
Politsei teatel oli elutul lapsel arvestatav hulk väliseid vigastusi. Nii võeti kinni korteris viibinud ema ja kasuisa.
Perekonna olukorraga kursis olev naaber ja kohalik rääkisid, et korteris on vahel elatud rahutut elu, millega kaasnes mõnuainete tarvitamine. Maipühast ja möödunud nädalavahetusest on vähemalt selliseid tähelepanekuid.
Üsna hiljuti olid korterisse kolinud ema, väikelaps ja kasuisa. Naabri sõnul oli kasuisa jutukas, kuid ema ei öelnud kordagi tere. Korterist ei kuuldud kordagi lapse nuttu, mis oli üllatav.
Küsimise peale oskas kasuisa naabri sõnul öelda, et lapsel on küll vahel jonnihood.
Iltalehti andmeil ei ole ema varem kohtulikult karistatud. See-eest on 25-aastane kasuisa juba mitmel korral erinevates kuritegudes süüdi mõistetud.
Kohtudokumentidest selgub, et mehel on paar aastat tagasi olnud erakordselt suured rahaprobleemid. Ta oli nii suurtes võlgades, et kohus määras talle aastaks esindaja.
Kuid rahalised raskused pole sellest ajast peale leevenenud. Iltalehti uurimise põhjal on mehelt viimase kahe aasta jooksul välja mõistetud tuhandeid eurosid. Ta on leitud olevat varatu.
Emal on täitemenetluses mõned sajad eurod. Tema puhul on samuti leitud, et ta on varatu.
Mehe süüdimõistvad kohtuotsused on loetelu väga erinevatest kergetest kuritegudest. Ta on süüdi mõistetud arvukates vargustes, pettuses ja ebaseaduslikes ähvardustes.
Ta on tegelenud paatidest kütuse varastamisega, et seltskond saaks edasi sõita. Mehele on ette jäänud ka teiste inimeste jalgrattad.
Lisaks on mees petnud tori.fi veebipoes, müües kaupa, mida tal tegelikult ei olnud.
Mehe karistusteks on olnud rahatrahvid ja tingimisi vanglakaristus.
Kasuisa viimane karistus on pärit jaanuarist 2023. 2022. aasta kevadel ähvardas ta saagi hoides tappa kahte meest. Ta oli tõstnud sae löögiasendisse ja seadis samme kahe mehe poole.
Ähvardavale olukorrale eelnes mingisugune vaidlus ühe kannatanu ja kõrvalseisja vahel. Kasuisa tundis, et kaitses antud olukorras seda teist inimest. Kohtu hinnangul ei olnud siiski tegemist hädakaitse olukorraga, mistõttu ei olnud tema tegevus põhjendatud.
Põhja-Karjala kohus karistas meest ebaseaduslike ähvarduste eest 30-päevase tingimisi vangistusega. Ta kohustati ühele kannatanule hüvitama 500 eurot.
Katseaeg lõpeb jaanuaris 2025. Kohtuotsus on jõustunud.
Praegu on mees lisaks ühes kallaletungi kahtlusega juhtumis kui kannatanu.
TÄIENDUS 15 juuni 2023
Ida-Soome politsei andis täna lisainfot eelmisel nädalal Joensuus päevavalgele tulnud ebatavalise tapmiskahtlustuse kohta.
Politsei kahtlustab, et nelja-aastane poiss on mõrvatud. Kuriteos kahtlustatakse poisi 21-aastast ema ja 25-aastast kasuisa, kes istuvad nüüd mõrvas kahtlustatuna vangis, vahendab Yle.
Selleteemaline pressikonverents toimus Joensuu kohtu- ja politseihoones. Yle jälgis sündmust otseülekandes.
Politsei teatel leiti kannatanult ulatuslikud põletushaavad ja arvukad sinikad. Ametivõimud ei võta eeluurimise praeguses etapis seisukohta vigastuste päritolu, kahtlustatava kuriteo viisi ega surma põhjuse kohta.
Politsei kuulas üle mõlemad kahtlusalused, kes on olnud uurimisel koostööaldis. Politsei ei võta seisukohta, kas perekond on olnud lastekaitse klient.
Teisi täiskasvanuid surmaga seoses ei kahtlustata. Eeluurimisel selgitatakse välja, kas joove on sündmuste käiguga seotud.
Häirekeskus sai teate elutu lapse kohta möödunud neljapäeval pärast kella kaheksat hommikul. Häirekeskusesse helistas lapse kasuisa. Kohale kutsuti mitu kiirabi- ja politseiüksust.
Sündmuskohal tuvastas esmaabi poisi surma.
Ida-Soome politsei annab asja kohta lisainfot järgmine kord siis, kui selleks avaneb võimalus eeluurimist ohustamata. Politsei palub rahu ja märgib, et võimalike detailide avaldamine võib ohustada käimasoleva eeluurimise objektiivsust.
Avalikkuses on arutletud ka selle üle, kas juhtumi puhul on alust kahtlustada kuriteos ametiasutust, näiteks lastekaitset. Politsei kinnitusel praegu sellele viiteid ei ole.
Laps leiti eelmisel neljapäeval Joensuus Rantakyläs korterist surnuna. Juba järgmisel päeval teatas politsei, et juhtumit uuritakse kui mõrva.
Info surmast ja võimalikust tapmisest on Joensuus tekitanud šoki. Rantakylä elanikud ütlesid Yle-le, et on mures piirkonnas lokkava uimastite tarbimise pärast ning mõtisklesid selle seose üle vägivallakuritegudega.
Lasteaias käinud poisi rühmas pakuti kohest kriisiabi töötajatele. Joensuu kirikus korraldati lapse mälestuseks pühapäeval kõigile linlastele avatud leinatalitus.
Lastevoliniku Elina Pekkarineni sõnul pole Joensuu juhtum ainulaadne. Soomes sureb igal aastal vägivalla tagajärjel keskmiselt kaks ja pool last vanuses 1–9 aastat.
/ Uudis on täiendamisel /
Alliaks: Ilta-Sanomat
