Alates 30. juunist 2023 sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise aeg inimese töötuskindlustusstaaži kõrval ka sellest, milline on tööturu olukord. Riigikogu võttis vastavad seadusemuudatused 79 poolthäälega vastu eelmise aasta novembris.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul märkis, et paindlikum hüvitise maksmise süsteem annab kõrge tööpuuduse ajal tööotsijatele suurema kaitse ja võimaldab hüvitiste maksmisel inimesekesksemat lähenemist.
Tööotsingute alguses määratakse inimesele vastavalt tema töötuskindlustusstaažile hüvitise baasperiood. Kui inimese töötuskindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat, määratakse hüvitis 180 kalendripäevaks, kui töötuskindlustusstaaži on 5 kuni 10 aastat, on hüvitise baasperiood 210 kalendripäeva ja kui staaži on 10 aastat või enam, määrab töötukassa hüvitise 300 kalendripäevaks.
Enne hüvitise maksmise baasperioodi lõppemist võrdleb töötukassa töötute arvu varasemate aastate keskmisega. Et majanduses tuleb ette ootamatusi, siis vaadatakse kahte perioodi: viimast kolme aastat ja viimast kümmet aastat. Töötuskindlustushüvitise periood pikeneb juhul, kui tööturu olukord on varasemate aastatega võrreldes keerulisem või on töötus järsult tõusnud. Kui töötute arv on väike, siis on töö leidmine lihtsam ja hüvitise periood ei pikene.
„Tööturu olukorra hindamine ja sellega arvestamine võimaldab kõrge tööpuuduse ja tööturul valitseva ebakindluse tingimustes pakkuda tööotsijatele suuremat kaitset,“ rõhutas Rammul.
Üle 5 aastase staažiga inimestel pikendatakse hüvitise maksmist maksimaalselt kaks korda 60 päeva või siis üks kord 120 päeva võrra, olenevalt, kas tööturul on keerulisemad ajad või on seda tabanud järsk langus. Lühema staažiga inimestel pikeneb periood järsu languse ajal üks kord ja 60 päeva võrra.
See, kas hüvitist makstakse kauem, selgub umbes kuu aega enne hüvitise lõppemist ja sellest annab töötukassa inimestele ise teada. Hüvitise perioodi pikendamiseks ei pea registreeritud töötu ise midagi taotlema või kinnitama, kõik toimub automaatselt.
