Tänavu maist peavad tehnoülevaatuspunktid hakkama koguma sõiduautodelt ja osalt veokitelt andmeid sõiduki keskmise kütusekulu kohta. Andmete kogumist nõuab Euroopa Komisjon.
Tehnoülevaatuspunktid peavad sel kevadel hakkama sõidukitelt koguma andmeid nende keskmise kütusekulu kohta, sest Euroopa Komisjon soovib veenduda, et sõidukid ikka tarbiks nii palju või vähe kütust, kui tootja on kinnitanud.
“Andmete kogumise eesmärk on kaitsja tarbijaid, et nendele esitatud kütusekulu andmed vastaksid tegelikkusele. Samuti on eesmärgiks keskkonnahoid,” ütles ERR-ile transpordiameti sõidukite ja registri teenusejuht Carl Joosep Piirfeldt.
Piirfeldt lisas, et praegu ei pruugi tootja deklareeritud kütusekulu olla õige ning ka sõidukite tootjad on andmete kogumisest huvitatud, et nende deklareeritud andmed oleksid võimalikult täpsed.
Seda, et keegi autoomanikke ja nende sõidukeid jälgima hakkaks, kartma ei pea.
“Määrus ei ole suunatud autoomanike jälgimiseks ja mingeid tagajärgi see autoomaniku jaoks kaasa ei too, vaid eesmärk on jälgida tootjaid, et nad kehtestatud keskmisest CO2-heite sihttaset ei ületaks,” ütles Piirfeldt.
Kokku koondatud andmed edastab transpordiamet korra aastas Euroopa Komisjonile ning seejärel eemaldab kogutud andmed liiklusregistrist.
Andmeid kogutakse spetsiaalse seadme abil
Sõidukitelt kogutakse andmeid spetsiaalse, OBD lugemise seadme abil ehk tehnoülevaataja ei hakka sõiduki menüüdest keskmist kütusekulu otsima.
Transpordiameti andmetel pole praegu kõigil sellist seadet; osal neist, kel on, on tarkvara vananenud.
“Transpordiametile teadaolevalt on Eestis kasutusel umbes 70 seadet, millele tuleb paigaldada uus tarkvara või uus versioon, mille maksumus on umbes 120 eurot. Ülejäänud tehnoülevaatuspunktide kohta täpsed andmed puuduvad, kuid arvatavasti peavad osad tehnoülevaatuspunktid võtma kasutusele uue OBD lugemise seadme, mille maksumus on 800 euro ringis,” lausus Piirfeldt.
Andmeid hakatakse koguma sõiduautodelt (ehk M1 kategooria) ja veoautodelt (N1 kategooria ehk veoauto, mille täismass ei ületa 3,5 tonni). Andmeid kogutakse sellistelt M1- või N1-kategooria sõidukitelt, mis on esmakordselt registreeritud alates 1. jaanuarist 2021 ning mis on varustatud vastavate kütusekulu ja energiatarbimist mõõtvate pardaseadmetega.
Kütusekulu ja energiatarbimist mõõtvate pardaseadmetega peavad olema varustatud ainult sisepõlemismootoriga sõidukid ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid, mis töötavad üksnes mineraal- või biodiislikütusel, mootoribensiinil, etanoolil või nende mis tahes kombinatsioonil ning välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, mis töötavad elektril ja ükskõik millisel eelpool nimetatud kütusel.
Tehakse kindlaks iga tootja keskmine CO2-heide
Euroopa Komisjon avaldab alates mullu detsembrist igal aastal iga tootja kohta anonüümseks muudetud koondandmete kogumi. Andmed, mida avaldatakse, on keskmine kütusekulu (liiter 100 kilomeetri kohta), keskmine elektrienergia tarbimine (kilovatt-tund 100 kilomeetri kohta) ja keskmine CO2-heide (grammi kilomeetri kohta). Avaldatakse ka erinevus nende andmete ja tootja poolt vastavusdeklaratsioonis esitatud andmete vahel.
Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile esialgsed andmed eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõidukite kohta. Komisjon edastab need tootjatele. Tootjad kontrollivad andmed üle ja vajaduse korral teavitavad komisjoni andmetes esinenud vigadest, mis tuleb parandada.
Kogutud andmete põhjal tehakse kindlaks tootja keskmine CO2-eriheide ja selle vastavus tootja CO2-eriheite sihttasemele.
“Tegelikke olusid kajastavad andmed tuleb kokku koguda nii pea, kui need on kättesaadavaks muutunud, sest oluline on võimalikult vara kindlaks teha, kuidas tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste ja tegeliku kütusekulu või energiatarbimise ning vastavate tüübikinnitusnäitajate vaheline erinevus aja jooksul muutub. See on vajalik selleks, et jälgida CO2-heite normide tõhusust seoses sõidukite CO2-heite vähendamisega ja teavitada üldsust,” rääkis Piirfeldt.
Valmistajad koguvad juba ka ise kütusekuluga seotud andmeid.
“Andmeid kogutakse valmistaja volitatud edasimüüjate või volitatud remonditöökoda kaudu, juhul kui sõiduk on sinna remonti või hooldusesse viidud ning sõiduki pardaseadmest tuleb andmeid mõnel muul eesmärgil nagunii lugeda,” ütles Piirfeldt.
Err.ee
