Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul luuakse muudatuste tulemusena riigieelarve seisukohast mõistlikum süsteem rahaliste hüvitiste väljamaksmiseks. „Väljapakutud muudatused võimaldaksid edaspidist infotehnoloogiliste ja tööjõukulude kokkuhoidu ning väljamaksmise süsteemiga tegelevad töötajad saaksid käsitöö asemel panustada nii infotehnoloogiliste tööde kui ka andmekontrollide kvaliteeti.“
Eelnõu kohaselt makstakse tulevikus riiklike hüvitiste saajatele kõik toetused ühele arveldusarvele. Sotsiaalkindlustusameti 2022. augustikuu andmetel on inimesi, kellele tasuti erinevaid hüvitisi erinevatele arveluskontodele 1413. „Erinevate maksekanalite paljusus tekitab suuremat riski, et väljamaksed ei pruugi õnnestuda, kuna näiteks hüvitise saaja võib unustada ühel kontol õigel ajal nime või muid andmeid muuta, aga teise arvelduskontoga on kõik korras. Seetõttu on hüvitise saajal tehniliselt lihtsam olukord, kuivõrd ta ei pea enam pangas või pankades tegema muudatusi mitme arvelduskonto osas,“ lisas Riisalo.
Lisaks lõpetatakse ka toetuste kojukanne inimestele, kelle arveldusarvele laekub mõni muu riiklikult makstav hüvitis. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2022. aasta augusti seisuga pensioni või toetuse posti teel kojukandena kokku 3900 inimest, kellest 126 inimest said arveldusarvele ka mõnda teist toetust või hüvitist.
Kooskõlastusele saadetud eelnõuga kaotatakse ka 2024. aasta 1. jaanuarist ära nn tagasipöörduja toetuse taotluste vastuvõtmine. Tagasipöörduja toetust makstakse inimestele, kes on välisriigist tagasi Eestisse elama asunud vanaduspensioniealine Eesti kodanik või Eesti rahvusest inimene. Toetust makstakse ka inimesele, kes koos tagasipöördujaga Eestisse elama asub (abikaasa, laps, vanem). Toetuse suuruseks on kehtiv rahvapensioni määr, milleks 2023. aastal on 295,34 eurot.
Tagasipöörduja toetuse saajaid on sotsiaalkindlustusameti andmete alusel juulikuu seisuga 36. Aastate lõikes on uusi toetuse saajaid lisandunud vähe. Senised tagasipöörduja toetuse saajad, kel 2029. aasta 31. märtsiks saab Eestisse asumisest viis aastat, viiakse üle rahvapensionile. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on tänastest 36st toetuse saajast Eestis vähemalt viis aastat elanud 23 inimest ning neile makstakse muudatuse jõustumisel tagasipöörduja toetuse asemel rahvapensioni. 13 toetuse saajat ei ole veel viit aastat Eestis elanud ning nt kui Eestisse naasmine toimus 2023. aastal, siis täitub taotlejate viis aastat 2028. aastal. Seega, alates 2029. aastast on kõigil enne 01.01.2024 Eestisse naasnutel täidetud rahvapensioni saamise tingimused ning inimesed viiakse üle rahvapensionile.
Kooskõlastusele saadetud eelnõule oodatakse tagasisidet 16. augustini 2024
Allikas: Sotsiaalministeerium
