OLULINE: Rootsi loobub koroonapiirangutest 29. septembril, Eesti ei näe vajadust muuta.

Rootsi loobub koroonapiirangutest 29. septembril, ütles täna teisipäeval tervise- ja sotsiaalminister Lena Hallengren.

Hallengren ütles pressikonverentsil, et astutakse samm normaalsema elu suunas. Koroonaviiruse olukord on riigis paranenud ja viirus levib praegu vaid nende hulgas, kes pole vaktsineeritud, vahendab Iltalehti.

Terviseministeerium on otsustanud, et kaugtöö soovitusest võib loobuda ning avalike ruumide kasutamise piirangud tühistada. Muutused jõustuvad kolmapäeval, 29. septembril.

See tähendab, et kuu lõpus on saalid ja areenid rahvast täis. Praegu on Rootsis kogunemised piiratud siseruumides 50 inimesega ja istekohtadel 300 inimesega, kui hoitakse vahet. Välitingimustes on piirid 500 ja 3000. Eraüritustel on piirang 50.

Rootsis on praeguseks koroonaga nakatumisi tuvastatud 1,1 miljonit ja registreeritud 14 699 koroonasurma. Nakatumiste arv on juuli keskpaigast tõusnud, aga haiglaravi nõudvate ja surmaga lõppenud juhtude arv on püsinud madal.

Rootsis on praeguseks kahe doosiga vaktsineeritud 57 protsenti inimestest, Soomes on vastav protsent 54 ja Eestis 42.

Teadusnõukojas jätkuvad arutelud, millistel tingimustel Eestis Põhjamaade eeskujul koroonapiirangud kaotada. Nõukoja esimees Irja Lutsar peab selle eelduseks kõrget vaktsineerituse taset.

Loe ka:  Soome valitsus otsustas 6. 09 toimunud nõupidamisel võtta kasutiusele meetmed riigi avamiseks ja koroonapiirangute kaotamiseks.

“Arutasime, millal võiks Eesti teiste Põhjamaade eeskujul piirangud ära kaotada, aga diskussioonid veel jätkuvad,” kommenteeris Irja Lutsar ERR-ile teadusnõukoja esmaspäevasel kohtumisel arutatud teemasid.

Lutsar möönis, et 80-protsendilist vaktsineeritusega hõlmatust, mida Soomes välja pakuti, on Eestis väga keeruline saavutada. Samas lisas ta, et teiste riikide näitel on võimalus ka Eestil edaspidi otsuseid teha, kuidas piirangutest loobuda.

“Aga kõrge vaktsineeritute tase on üks eeldus,” rõhutas ta.

Eelmisel nädalal Eestis vaktsiinidoosi saanute arv on võrreldav veebruarikuuga, ehk tegu on kevade ja suve kõige kehvema tulemusega.

Lutsar möönis, et olukorra parandamiseks tal head lahendust ei ole. Ta tõi välja, et nii Taanis, Rootsis kui Norras on eakatest inimestest vaktsineeritud teatud vanusegruppides koguni pea 100 protsenti inimestest, kuid Eestis see nii ei ole.

Lutsar rõhutas, et vaktsiinid ei hoia ära täielikku nakatumist, kuid hoiavad ära väga raske haigestumise.

“80 protsenti inimestest, kes satuvad haiglasse, ei ole ühtegi vaktsiinidoosi saanud,” ütles ta. “Nooremast põlvkonnast vaktsineeritud inimesed haiglasse peaaegu ei satugi.”