Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks alkoholijoobes roolist tabatud sõltlased niikauaks liiklusest eemaldada, kuni vereproovist võetud test näitab, et nad on oma sõltuvuse kontrolli alla saanud.
Aastas avastab politsei umbes 2500 kriminaalses joobes sõidukijuhti. Justiitsministeerium tunnistab, et viimastel aastatel tehtud seadusemuudatused pole joobes juhtimist ega selle ohvrite arvu vähendanud, küll aga on selgunud oluline tõsiasi: suur osa kriminaalses joobes vahelejäänutest vaevleb alkoholi liigtarvitamise või suisa sõltuvuse käes.
Kusjuures alkoholisõltlasele tohib juhiloaks tarviliku tervisetõendi anda vaid juhul kui viimasest joogist on möödas piisav võõrutusaeg. Veoauto või takso rooli ei luba kehtiv määrus sõltlast üldse lubada.
Samas rääkis perearstide seltsi juht Le Vallikivi, kui keeruline on tervisetõendi üle otsustajal sõltuvust välja selgitada. “Enamasti inimene eitab sõltuvushäire olemasolu,” märkis Vallikivi ning lisas, et valdav osa inimesi ei saa oma sõltuvusest isegi aru.
Riigile võib inimese purjus peaga roolist tabamine olla üldse esimene nähtav märk tema alkoholisõltuvusest. Kuid juba väljaantud tervisetõendit see enam ei mõjuta, rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Krister Tüllinen.
Roolijoodik saadetaks vereproovi andma
“Kõike muud see võib puudutada. Kui talt võetakse lisakaristusena juhtimisõigus kuueks kuuks ära, siis peab ta minema uuesti teooriaeksamit tegema, või juhtimisõigus võetakse pikemaks ajaks, peab ta minema uuesti sõidueksamit tegema. Aga tervisetõendit see praegune regulatsioon üldse ei puuduta,” ütles Tüllinen.
Tüllinen lisas, et pärast kaineksmagamist võib purjus peaga tabatud juht kasvõi kohe uuesti rooli istuda. “Sest kriminaalmenetlus võtab oma aja. Teine teema on, kas talt lisakaristusena üldse juhtimisõigus ära võetakse või mitte,” sõnas ta.
Värske seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega pakub ministeerium uusi reegleid, mille järgi kaotaks inimese tervisetõend kehtivuse põhimõtteliselt kohe pärast politseile vahelejäämist. Sellega peatuks ka juhtimisõigus.
“Tervisetõendi tagasisaamiseks tuleb läbida alkoholi biomarkerite kontroll, mis on objektiivne mõõtevahend, mis näitab inimesele endale ja arstile, kui palju ta igapäevaselt alkoholi tarbib,” selgitas Tüllinen. “See oleks võimalikult objektiivne hinnang sellele, kas inimest võib liiklusesse tagasi lubada või peab jätma ta mõneks ajaks ootele.”
Juhtimisõiguseta jääks üle 1500 inimese
Justiitsministeeriumi ettepanek panustab fosfatidüületanoolile, ehk alkoholi ja rasva ühendile, mille kontsentratsioon hakkab veres kerkima juba paari õlle järel. Kuid ka üks suurem pidu ei kergita aine kogust nii kõrgele kui igapäevane joomine.
“See näit peegeldab kõige täpsemalt eelneva nädala alkoholitarbimist aga suhteliselt täpselt ka kuni kuu aja alkoholitarbimist,” sõnas Tüllinen.
Tüllinen märkis, et väljapakutud reeglid võiks joobes peaga tabatud juhti tervislikuma käitumise poole nügida. “Mida kiiremini ta oma igapäevast alkoholitarbimist puudutavat käitumist muudab, seda kiiremini riik võib teda jälle usaldada ja ta tagasi liiklusesse lubada,” selgitas ametnik.
Senistele kogemustele tuginedes pakub justiitsministeerium, et üheks kuni kuueks kuuks jääks niimoodi juhtimisõiguseta 1500-1700 inimest. Kusjuures sellel protsessil poleks suuremat seost paralleelselt käiva kriminaalmenetlusega.
Ministeeriumi plaanil on ka teine pool, mis puudutab neid, kelle hingeõhus leitakse pisut vähem alkoholi ja kes pääsevad väärteokaristusega. Nemad juhtimisõigust ei kaotaks, kuid sellegipoolest jääks tervise infosüsteemi nende pahateost märge.
See, kas inimene uuesti tervisekontrolli kutsuda, oleks sel juhul perearsti otsustada. “Kui arst näiteks näeb, et inimene jääb väärteo ulatuses joobes väga süstemaatiliselt vahele, siis saab ta otsustada, kas kutsuda see inimene näiteks enda juurde ja hakata uurima, milles probleem on,” selgitas Tüllinen.
Viies maakonnas ei saa sõltuvusega eriarsti juurde
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi näeb justiitsministeeriumi plaanis ka mõningaid vigu. “Ma tahaks, et me oleks suutelised genereerima natukene tervemõistuslikumaid lahendusi,” sõnas Vallikivi ja märkis, et fosfatidüületanool pole väga täpne näitaja.
Ka Vallikivi sõnul aitab see järeldusi teha viimase 12 päeva kuni nelja nädala alkoholitarbimise kohta “Nii kaua suudab alkoholi mitte tarvitada ka päris valus sõltlane, kui ta teab, et tema juhtimisõigus on sellevõrra kaalul,” sõnas Vallikivi.
Suur osa Vallikivi murest on seotud aga sellega, et perearstidele võib tulla lisatööd. “Ja kui on midagi, mis ajab perearstid tõeliselt kurjaks, on läbimõtlemata ja mõttetu töö,” rääkis Vallikivi ning juhtis tähelepanu, et sõltuvushäiretega inimene peaks saama abi eriarstilt.
“Meil on viis maakonda, kus sõltuvushäiretega isikule ei ole eriarstiabi olemas,” ütles Vallikivi ja tõi näiteks Hiiumaa, Põlvamaa ja Järvamaa. “Ma kujutan ette seda Hiiumaa perearsti nägu, kes ütleb, et teil on küll sõltuvushäire, aga et sellega adekvaatselt tegeleda, siis vajalik programm tegutseb näiteks Pärnus.”
Err.ee
