Põllumajandus- ja Toiduamet: raviväiteid musta pässiku toodetel kasutada ei tohi
Eelmisel reedel toimus infotund, kus oli fookuses must pässik. Eesti tootjatele ja turustajatele anti ülevaade musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringust ning nõuetest toodete tootmiseks ja turustamiseks, sh nõuetest, mis keelavad raviväidete ning eksitava toidualase info esitamist juba mitmeid aastaid.
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna peaspetsialist Jüri Ruut tutvustas uuringu tulemusi, mille käigus hinnati musta pässiku toidulisandite toidualast teavet ning analüüsiti raskmetallide, mineraalainete, vitamiinide ja oksalaatide sisaldust. Uuring näitas, et toodete pakenditel olev teave vastab üldjuhul nõuetele, kuid veebipoodides kasutatakse hulgaliselt eksitavaid ja keelatud väiteid. Järeldati, et musta pässiku toodetest saadavad raskmetallide ja alumiiniumi kogused ei kujuta endast ohtu täiskasvanutele, kuid võib olla risk lastele. Analüüsid näitasid, et mineraalainete sisaldus mustas pässikus on väike ja vitamiinide sisaldus väga väike. Kuid must pässik sisaldab palju oksalaate, mistõttu selle tarbimisest peaksid hoiduma neerukivide tekke soodumusega inimesed.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul ei tohi keelatud väiteid esitada müügipakenditel ega ka toote reklaamis. „Ettevõtetele selgitati, et ravivaid ja eksitavaid tervisealaseid väiteid ei tohi esitada toote reklaamis, näiteks sisuturunduses, veebipoes, kodulehel ega ka sotsiaalmeedias. Sellised väited tuleb koheselt eemaldada,“ rõhutas Salumets.
Salumetsa sõnul võib musta pässikut Euroopa Liidus, sh Eestis turustada vaid toidulisandina. „Oluline on välja tuua, et toote nimetamine ei muuda seda toidulisandiks. Selleks, et toode vastaks toidulisandile peavad olema tagatud teatud tingimused. Kuna musta pässikut võib kasutada ainult toidulisandites, siis ei tohi musta pässikut lisada tavatoidule nagu näiteks kohvile või küpsistele. Kuna tegemist on juba mitmeid aastaid kehtinud nõuetega, on oluline, et sellised valekasutused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti.“
Ohutuse uuringu alusel tuleks toiduohutuse tagamiseks tarbijaid hoiatada, et toode ei sobi lastele ja neile, kellel on oht neerukivide tekkeks ning vältida tuleks musta pässiku toodete tarbimist imetamise ja raseduse ajal. Ettevõtetele anti soovitus vältida toodete C-vitamiini või seda sisaldavate koostisosade lisamist, et vähendada neerukivide tekke riski. Arvestades, et Eesti ettevõtjatele on usaldusväärsus ning vastutustundlikkus olulised, on amet veendunud, et ettevõtjad leiavad võimaluse vajalike hoiatuste lisamiseks, et vähendada võimalikke terviseriske toodete tarbimisel.
Riskihindamise projektid
Musta pässikut (chaga) sisaldavate toidulisandite ohutuse uuring
- Turul on musta pässikut sisaldavaid mitmesuguseid tooteid pulbrina, tükkidena, eliksiiridena, tõmmisepulbrina kapslis jne. Koostatakse kirjanduspõhine ülevaade terviseriskidest, antakse ülevaade turul olevatest toodetest ning tehakse oluliste koostisainete (mineraalained, vitamiinid, oksalaadid) analüüsid.
Musta pässikut (chaga) sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringu tulemus siin.
Riskihindamise osakonna töös olevad projektid
Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ning plii (Pb) ja kaadmiumi (Cd) saadavuse hindamine
- Projekti eesmärk on täpsustada kartulite tarbimisel saadavate glükoalkaloididest, pliist ja kaadmiumist tulenevat terviseriski. Tulemusi kasutatakse riskijuhtimismeetmete valikul ning Eesti seisukoha kujundamisel EL-i otsustusprotsessis.
Akrüülamiidi saadavus elanikkonna gruppide kaupa
- Projekti eesmärk on täpsustada riski taset. Tulemusi kasutatakse riskijuhtimismeetmete valikul, Eesti seisukoha kujundamisel EL-i otsustusprotsessis, tarbimissoovituste andmisel jms.
Väikelaste piimad ja joogid – olukorra kaardistus
- Väikelaste piimad ja joogid on tavatoit ja ei kuulu eritoitude alla. See tähendab et sellistele toodetele laienevad tavatoidu koostise ja märgistuse nõuded. Samas on tegemist haavatava elanikkonnagrupiga, mistõttu tuleb hinnata selliste toodete sobivust väikelastele ja teha ettepanekud riskijuhtimiseks.
Loomataudi ohuprognoosi mudel
- Loomataudi Eestisse levimise tõenäosuse hindamise tööriista väljatöötamine lähtuvalt määratud kriteeriumidest (esinemine lähiriikides, ilmastikuolud, aastaaeg, loomadega kauplemine jms).
Loomataudide seirete portfell
- Ajakohase ja üldisemast epidemioloogilisest olukorrast lähtuva seiratavate loomataudide loetelu ja seire põhimõtete ning loomatudide tõrjeprogrammide aluste väljatöötamine.
Tarbijate toiduohutusalast teadlikkust hindava regulaarse uuringu küsimustiku väljatöötamine
- Ettevalmistus 2023 toimuvaks uuringuks, milleks valmistatakse ette küsimustik. Eesmärk on saada ülevaade tarbijate teadlikkusest toiduohutuse teemadel (sh hügieen, märgistus).
