Talveajale minnes keeratakse kella pühapäeval 29.10.2023 kell 04:00 üks tund tagasi.
Loe ka: Kellakeeramisega kaasnevad mõjud tervisele.
Kellakeeramine lähiaastatel ei lõppe.
Eesti jääb kevadel ja sügisel kella keerama veel mitmeks aastaks. Nimelt ei saa riik üksinda langetada otsust kellakeeramise lõpetamiseks ja siseturu toimimiseks on vaja langetada Euroopa-ülene otsus, selle peab omakorda tõstatama Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laasteri sõnul on Euroopa siseturu toimimiseks vajalik, et otsus tehtaks Euroopas ühtselt. Vastasel juhul tekib nii-öelda lapiteki efekt, kus mõned riigid jäävad vööndiaega ja teised lähevad iga-aastaselt üle suveajale. Ehk kui Eesti sooviks sügisest jääda suveaega, siis ei ole sellist otsust riigina üksinda võimalik langetada.
Kellakeeramise lõpetamine takerdus toona Euroopa ülestesse läbirääkimistesse, kuna kõik riigid peavad otsustama, kas soovitakse jääda talve või suveaega. Eesti on eelistanud varianti jääda suveaega, seda on soovinud ka Läti ja Leedu. Keeruliseks teeb asja see, et põhjanaaber Soome on avaldanud soovi jääda talveajale.
Laaster märkis, et viimaste aastate jooksul ei ole teema Euroopa tasandil õhus olnud ja seetõttu ei ole hiljem valitsuse tasandil riik ka Läti ega Soomega selle üle rohkem arutanud.
Otsuse kellakeeramise teema taas päevakorda tuua peab tegema Euroopa eesistujamaa ning praeguse kriisi ajal on Euroopa tasandil olulisemaid muresid, millega tegeleda.
“Eesistujamaa peab selle tõstatama, kui nad seda ei tee, siis ka me ei saa midagi teha. Pigem ei näe, et lähiaastatel tõstauks see teema,” märkis Laaster.
Endiselt jääb liikmesriigi võimalus ise otsustada, mis jääb püsivalt suve- või talveaega.
Eesti peab mõistlikuks olema Euroopa Liidus hooajalised kellakeeramised lõpetatud ja kui mõlemad kokkuleppel saavutatakse ja tuleb kinnitada, mis jäävad alaliselt suve- või talveaega, eelistab Eesti jääda suveaega koos naaberriikidega.
