OLULINE: Laste ja perede toetamise KKK

Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses.

10.04.2023 allkirjastatud koalitsioonileppega lepiti kokku: 

• Lasterikka peretoetuse vähendamine 200 euro võrra, mis tähendab, et kolme kuni kuuelapselised pered hakkavad saama peretoetust 450 eurot kuus ning seitsme ja enamalapselised pered 650 eurot kuus; 
• Lasterikka peretoetuse etapiviisilise vähendamise ning toetuse indekseerimise kaotamine; 
• Elatisabi suurendamine 100 eurolt 200 euroni. 

Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, saatis Sotsiaalministeerium 17.04.2023 kooskõlastamisele perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, et nimetatud muudatused ellu viia

10.04.2023 allkirjastatud koalitsioonileppega lepiti kokku: 

• Lasterikka peretoetuse vähendamine 200 euro võrra, mis tähendab, et kolme kuni kuuelapselised pered hakkavad saama peretoetust 450 eurot kuus ning seitsme ja enamalapselised pered 650 eurot kuus; 
• Lasterikka peretoetuse etapiviisilise vähendamise ning toetuse indekseerimise kaotamine; 
• Elatisabi suurendamine 100 eurolt 200 euroni. 

Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, saatis Sotsiaalministeerium 17.04.2023 kooskõlastamisele perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, et nimetatud muudatused ellu viia. 

1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.

Lisaks tunnistatakse 1.jaanuarist kehtetuks ka lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna skeem on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust, jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni.

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023-2027 on kokku lepitud perehüvitiste seaduse muutmine, eesmärgiga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.  

Käesoleva aasta algusest suurendati lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurolt 80 eurole, üksikvanema lapse toetuse suuruseks määrati 80 eurot ning enam kui kahekordistati lasterikka pere toetuse suuruseid: 3–6 lapse puhul kerkis igakuine toetus 300 eurolt 650 eurole ning 7 või rohkema lapsega pere puhul 400 eurolt 850 eurole. Valitsuserakondade kokkuleppel seati  siht vähendada lasterikka pere toetust 200 euro võrra, kuid  peretoetus jääb kolme kuni kuue lapsega perel siiski 150 euro võrra ning seitsme ning enama lapsega peredel võrreldes  250 euro võrra suuremaks võrreldes 2022.aastaga.  

Muudatused võimaldavad suunata lisaraha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse. Lisaks tõstetake elatisabi suurust 100 eurolt 200 euroni, et toetada lapsi, kelle üks vanem ei maksa elatist või ei tee seda vajalikus mahus ning luuakse õiglasem toetusskeemi nendele lastele, kes on oma vanema kaotanud. 

Nendele peredele, kellel on 30.juuni 2023.a seisuga õigus saada lasterikka pere toetust sujuva lõppemise regulatsiooni alusel, loodi eelnõus üleminekuperiood, mis tähendab, et seaduse jõustumisest 1. juuli 2023 makstakse eelnimetatud peredele lasterikka pere toetust edasi 2/3 või 1/3 ulatuses veel kuus kuud, et tagada peredele piisav aeg muudatustega kohanemiseks.  

Näide  

Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 19. Pere vanim laps sai 19-aastaseks 15. märtsil 2023. Pere saab 4- ja 7-aastase lapse eest lapsetoetust (1. ja 2. lapse eest kokku 160 eurot kuus) ja lasterikka pere toetust alates 1. aprillist 2023 2/3 ulatuses toetuse suurusest (433,33 eurot kuus) kuni 31. detsembrini 2023. Alates 1. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetuse maksmine perele lõpeb. Perele makstakse edasi lapsetoetust 1. ja 2. lapse eest 160 eurot kuus.   

Eelnõu kohaselt tunnistatakse alates 1.juulist 2023 kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille kohaselt rakendati lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni (ehk kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel jätkati toetuse maksmist 2/3 ulatuses toetuse suurusest, kolmest lapsest keskmise 19-aastaseks saamisel jätkati toetuse maksmist 1/3 ulatuses toetuse suurusest ning noorima lapse 19-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõppes).  

Kui vanima lapse sünnipäev on juunis, siis makstakse perele juuni lõpu seisuga veel välja lasterikka pere toetus, kuid alates 1.juulist on perel õigus lapsetoetusele kahe noorima lapse eest.  

Näide  

Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 18. Pere vanima lapse 19. sünnipäev on 15. juunil 2023. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest kokku 160 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 650 eurot lasterikka pere toetust. Pere vanima lapse 19-aastaseks saamisel lõpeb alates sünnipäevakuule järgnevast kuust, st 1. juulist 2023 õigus vanima lapse eest lapsetoetusele ja sellega seoses ka lasterikka pere toetusele. Alates 1. juulist 2023 makstakse perele lapsetoetust 1. ja 2. lapse eest 160 eurot kuus. Lasterikka pere toetusele perel enam õigust ei ole.  

Lastele ja peredele makstud rahaliste hüvitiste poolest jagab Eesti 1.-3. kohta Luksemburgi ja Poolaga – kõigil kolmel riigil moodustasid rahalised hüvitised 2,3% SKP-st.

Kui vaadata lastele ja peredele tehtud sotsiaalkaitsehüvitisi kokku, st nii rahalisi toetusi kui ka teenuseid, siis oli nende osakaal 2019. aastal samuti 2,3% (2014.a 1,6%). See tähendab, et Eesti puhul moodustavadki lastele ja perede sotsiaalkaitsehüvitised peamiselt rahalised toetused ning teenuste osakaal on madal (Eurostati metoodika ei arvesta hariduskulutusi).

Lastele ja peredele tehtud kulude osatähtsuselt SKP-st on Eesti näitaja EL keskmisega samal tasemel. Meist enam panustavad Põhjamaad, Saksamaa, Austria, Luksemburg ja Poola.

• Laste vaesus on kümne aasta taguse ajaga võrreldes märgatavalt vähenenud – kui 2012.a elas absoluutses vaesuses iga kümnes laps, siis 2020.a andmetel juba neli korda vähem lapsi. Ka suhtelises vaesuses elavate laste arv on mitme tuhande võrra vähenenud.
• Eesti on üks väheseid riike, kus nii laste suhtelise vaesuse määr kui püsiv suhtelise vaesuse määr on madalam elanikkonna vastavast näitajast
• Toetused kahtlemata suurendavad vanemate kindlustunnet ja võimaldavad peredel paremini hakkama saada, kuid laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus kui ka leibkonna koosseis. Suurem vaesusrisk on peredes, kus ülalpidajaid on võrreldes ülalpeetavatega vähem, nt üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered.
• Perehüvitiste suurenemise aastatel on nii laste suhtelise kui absoluutse vaesuse määr vähenenud. Perehüvitised on enam mõjutanud lasterikka pere lapsi, kuna ka toetuste tõus viimastel aastatel on olnud eelkõige suunatud kolme ja enama lapsega peredele.
• Samas on näha, et 2019–2020 võrdluses on peretoetuste mõju absoluutsele vaesusele vähenenud – leibkonna töine tulu on suurenenud kiiremini kui absoluutse vaesuse piir.

Loe rohkem peretoetuste mõjust vaesusele.

Kaasaegsed ja ajakohastatud peretoetused – nii vanemahüvitised kui ka igakuised peretoetused – on perepoliitika üks alustalasid. Peretoetuste rolli sündide arvu kasvamisel on aga väga keeruline mõõta, sest rahaline tugi ei ole ainus sündimust mõjutav tegur, mis motiveerib peresid lapsi saama.

Üldine ühiskondlik hoiak ja regulatsioonid vanemate toetamisel (näiteks kindlus tööturul, sooline võrdõiguslikkus) on see, mis samuti mõjutab laste saamise otsust. Peretoetused pakuvad sellele lisaks majanduslikku turvalisust. Ka demograafid on välja toonud, et riikliku perepoliitika otsesed meetmed moodustavad vaid ühe osa sündimust mõjutavast tegurikompleksist ja seetõttu ei saa toetustele ebarealistikult suurt ootust asetada.

Kui vaadata viimastel aastakümnetel Eesti sündimuses toimunud kasve ja langusi, võib üsna kindlalt väita, et lapse sünde planeeritakse pigem majanduslikult turvalises ja heaolu kasvu tingimustes. Vanemahüvitise kui ühe olulise sündimust toetava meetme kehtestamisest on möödas piisavalt pikk aeg, et näha, kuidas see väljendub sünnitusea lõpuks saadud keskmises laste arvus naise kohta. Praeguseks on vanuselt 40ndate alguses naistel veidi enam keskmiselt lapsi, kui neil vanusrühmadel, kelle sünnitusiga langes suuremas osas aega, mil perehüvitised olid väiksemad. Ka väiksematele lapsetoetuse tõstmistele on järgnenud väike tõus sündimuse kordajates, kuid kõige selgem mõju sündide arvule oli lasterikka pere toetusel – pärast selle loomist 1. juulil 2017, mil tõusis märkimisväärselt kolme- ja enamalapseliste perede toetus, sündis 2018. ja 2019. aastal enam kolmandaid ja järgmisi lapsi kui varasemalt. Seda nii laste arvult kui osatähtsuselt kõigist sündidest. Arvestades sünnitusealiste naiste arvu langust, on vaatamata kaks aastat kestnud tervisekriisile, kolmandate ja järgmiste laste arv ning osatähtusus kõigist sündidest püsinud kõrgem, kui oli enne toetust.

Joonis. Sündide arv ja osatähtsus sünni järjekorra järgi

Viimastel aastatel on langenud esimeste laste sündide arv, kuid samas langeb praegu kõige kiiremini ka 25-29-aastaste naiste arv. Just see on vanusrühm, kus keskmiselt sünnib naisel esimene laps. Kui vanusrühmas 20-24 sünnib järjest harvemini esimesi lapsi, siis vanusrühmas 30-34 sünnib varasemast enam esimesi lapsi. Samas esimese lapse sünni nihkumine hilisematesse eluaastatesse võib kaasa tuua lastetuse suurenemise. Seetõttu on esimeste ja teiste sündide toimumise jälgimine poliitikate kujundamisel väga oluline.

2021. aastal sündis Statistikaameti andmetel 13 272 last, mida on 63 last enam, kui aasta varem. Kuigi nii vähe lapsi, kui viimasel kahel aastal, sündis varasemalt Eestis 2003. aastal, ei saa neid numbreid otseselt võrrelda. Sünnitusealiste naiste arv oli siis enam kui kuuendiku võrra suurem. Summaarne sündimuskordaja, mis näitab ligikaudselt keskmist laste arvu naisel, oli 2003. aastal 1,37, kuid praegu, 2021. aastal on see 1,61. 2018. aastal, mil sündimus kasvas tänu kolmandate laste sündide arvu kasvule, oli summaarne sündimuskordaja 1,67, kuid langes kaks aastat hiljem (2020) veidi madalamale tasemele (1,58).

Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad kogumis väga mitmed asjaolud:

• Perede majanduslik toimetulek:

Määrava tähtsusega on lapsevanema tööga hõivatus ja pere piisav sissetulek. 20-49-aastaste naiste tööhõive määra erinevus on alla 3-aastaste laste olemasolu korral märkimisväärne – 0-2-aastaste lastega naise tööhõive määr oli 2021. aastal 47%, samas kui sama vanade lasteta naiste tööhõive määr oli 83%. Laste 3-aastaseks saamisel on aga enamik naisi (tagasi) tööhõivesse liikunud ning 3-6-aastaste lastega naiste tööhõive määr (82%) on isegi kõrgem kui ilma sama vanade lasteta naiste tööhõivemäär (77%). See näitab, et tööturult eemalolek lastekasvatamise tõttu on ajutine ning ei mõjuta pikemas plaanis naiste tööhõive näitajat (Tööjõu uuring).

• Lasteaiakoha kättesaadavus ja taskukohasus:

Lapsevanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt. Valdavalt on teenused kättesaadavad ja peredele taskukohased. Kõigile lasteaedu või lapsehoidusid iseloomustavatele teguritele oli 5-palliskaalal keskmine hinnang lapsevanemate hulgas 4 punkti või enam. Alushariduse ja lapsehoiu uuring, Centar 2021

• Elamistingimused:

Tagada tuleb peredele kättesaadavad erinevad toetusmeetmed eluaseme soetamiseks ja parendamiseks.

• Peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetents:
  • Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada vanemlikku toimetulekut. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida ning ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega. 42% Eesti lapsevanematest peab laste kehalist karistamist teatud olukordades vajalikuks ja mõistetavaks kasvatusvahendiks. Kriminaaluurimiseni jõudnud laste väärkohtlemise juhtumitest ilmneb, et vanemad kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda enamasti tulenevalt teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest.
  • Toetada tuleb kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Hea ülevaate saab näiteks Õiguskantsleri Kantselei fookusgrupiintervjuudest lapsevanematega.  
  • Vanemate vahelised suhted on otseses seoses ka laste- ja noorte tervise riskikäitumisega. 
  • Mõned uuringud näitavad, et ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega Eestis ja meestel on oluline roll perekäitumises. 
• Integreeritud sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused, mis on kvaliteetsed ja kättesaadavad. Teenused, mille keskmes on laps ja pere, mis toetavad laste heaolu, pere toimetulekut, on sündimust toetava perepoliitika osa.
• Sündimuse soodustamise kõrval on oluline toetada neid lapsi, kes on juba olemas. See tähendab lapsesõbraliku keskkonna loomist kõigile Eesti lastele ja eritähelepanu suunamist neile lastele, kes on erivajadusega, kogevad vägivalda, on vanemliku hooleta või muul moel abi vajavad.

Tervise ja heaolu kohta kogutakse andmeid ka lastelt endilt. Laste õiguste ja vanemluse uuringu andmetel oli 2018. aastal 82% 4.-11.klassis õppivatest lastest oma eluga üldiselt rahul.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2018. aastal oma eluga rahul 87% Eesti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest. See tulemus on alates 2002. aastast paranenud ligikaudu 10% võrra (76–87%).

Oma elu ja tervisega on rohkem rahul noored, kelle pere majanduslik olukord on parem ja kellel on kerge ema või isaga oma muredest rääkida. Neid hinnanguid mõjutab positiivselt ka meeldiv koolikeskkond, koolis hakkamasaamise tunnetamine, madalam riskikäitumine ja hea vaimne tervis.

Loe rohkem: Kogumik “Lapsed Eesti ühiskonnas”, Õiguskantsleri Kantselei, 2021

• Eestis on 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Ligi 9000 lapsel on tuvastatud puue ja üle 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist.
• Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks.
• Märkimisväärselt on kasvanud vaimse tervise probleemide all kannatavate laste arv. Viimase koolilaste tervisekäitumise uuringu (2017/2018) kohaselt on viimase 30 päeva jooksul depressiivseid episoode 26% poistest ja 40 % tüdrukutest, 2009/2010 olid samad näitajad 18 ja 32. Ka lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sh enesevigastamine ja suitsiidimõtted. Vaimse tervise teenused pole piisavalt kättesaadavad.
• 2,5% Eesti lastest elab absoluutses vaesuses (ligi 6500 last) ning 15,2% lastest suhtelises vaesuses (ligi 38 900 last). Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 5,3% elab absoluutses ja 27,3% suhtelises vaesuses. Kui viimastel aastatel on astutud tõhusaid samme lasterikaste perede majanduslikuks toetamiseks (lasterikka pere toetus), on üksi last kasvatavate vanemate toetusmeetmed jäänud kaasajastamata.
• Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Vajadus on kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste järele, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel.

• Raske ja sügava puudega lapsed vajavad suuremas mahus tugiteenuseid (lapsehoid, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport), mistõttu toetab riik KOVe nende teenuste osutamisel toetusfondi kaudu. 2022.a lõpus lõppeb välisrahastus ja sellega väheneb riigi toetus 75%. Lisarahastus on oluline, et tagada lastele vajalike teenuste jätkumine, toetades seeläbi laste arengut, vähendades vanemate hoolduskoormust ja võimaldades neil osaleda tööturul. 2023.a on laste abistamiseks vaja leida riigieelarvesse 3,9mln eurot.
• Kasvanud on laste vajadus rehabilitatsiooniteenuste järele – perioodil 2019-2021 kasvas abi saamisele suunamiste arv 38%. Välisrahastuse lõppemine 2022.a septembris puudutab 2400 last. 2023.a on laste abistamiseks vaja leida riigieelarvesse 4 mln eurot.
• 2022. a avatakse Pärnus lääne piirkonna lastemaja, millel puudub püsirahastus. Lastemaja on lapsesõbralik erialade vaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. SKA lastemajja pöördujate arv kasvab iga aastaga, nagu kasvab ka registreeritud lastevastaste seksuaalkuritegude arv (2021. a – 663 kuritegu). 2023.a on laste abistamiseks vaja leida riigieelarvesse 285 000 eurot.
• Lasteabitelefon 116111 tehtavate pöördumiste arv on 2014. aastast kasvanud kuus korda, eriti suur koormuse kasv on olnud viimastel aastatel, 2021. a ligi 25%. Senine eelarve ei kata enam miinimumvajadusi tagamaks 24/7 teenuse, kvalifitseeritud tööjõud ning turvaline ja kaasaegne tehniline võimekus. Samas on lasteabitelefon lastele ja täiskasvanutele sageli esmane kontaktpunkt abi otsimiseks vägivalla ja vaimse tervise probleemide korral. 2023.a on laste abistamiseks vaja leida riigieelarvesse ca 400 000 eurot.
• Vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele asendushooldusteenuse osutamisel on oluline tagada teenuse kvaliteet, teenuse hinna õiglane katmine ning tööks sobiv püsiv personal, kelle töötasu tuleb tõsta võrdseks tööpanuse ja vastutusega. 2023. aastal vajab asendushoolduse valdkond lisavahendeid teenuse kulude katmiseks vähemalt 2,3 miljonit eurot.
• Kinnise lasteasutuse teenusele lisakohtade loomine ja teenuse kvaliteedi parandamine. Tegemist on kohtumääruse alusel vabadust piirava teenusega, mida pakutakse lastele, kes on endale või teistele ohtlikud. 2023.a on laste abistamiseks vaja leida riigieelarvesse 620 000 eurot.
• Perehüvitiste kaasajastamine ja lastega perede heaolu suurendamine, mis vajab järgnevatel aastatel lisavahendeid hinnanguliselt ca 133 miljonit aastas. Suurendamaks laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustamaks lapsi ja laste kasvatamist on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ja seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Perepoliitikat kujundades peame silmas, et pered on unikaalsed ja igal perel on omad soovid ja vajadused.

• Sotsiaalministeerium on uue heaolu arengukava 2023 – 2030 eelnõus seadnud järgmised sihid:
  • Peresõbraliku keskkonna loomine paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamise ja toetusmeetmete kaasajastamise abil.
  • Lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada abivajavatele lastele tõhus ja eesmärgipärane abi valdkondadeüleses koostöös.
  • Erivajadusega lastele tugisüsteemi loomine, mis võimaldaks abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustaks vajadustele vastava abi saamist ning tagaks vajalikud tugimeetmed eelkõige lapse igapäevases viibimiskohas.
  • Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini.
  • Vajaduspõhise abi ja toetuse tagamine suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele ja nende peredele.
  • Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine, asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine ning asendus- ja järelhoolduse hea kvaliteedi tagamine.

• 2022. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeerium otsinud Riigikantselei avaliku sektori Innovatsioonitiimi eestvedamisel ja käsikäes Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Rae valla ning MTÜ Lastevanemate Liidu esindajatega lahendusi ühe vanemaga perede toetamiseks.
• „Millest tunneb üksikvanem kõige enam puudust?“ küsisime 29 üksikvanemalt, et mõista, mis on need kõige põletavamad probleemid, mida tuleb lahendama asuda. Ehkki küsitlesime üksikvanemaid nende vajaduste kaardistamiseks laiemalt, olid fookuses ennekõike isakandeta lapsed ehk need pered, kellele maksab riik juba 20 aastat toetust suuruses 19.18 eurot.
• Selgus, et üksikvanemate toevajadused on palju laiemad, kui vaid rahaline toetus. Kindlasti ei saa rahalise toetuse olemasolu alahinnata majandusliku turvatunde seisukohalt, kuid kõige enam märgiti murekohana hoopis kroonilist oma aja puudust, kuna üheaegselt tuleb täita kahe vanema rolli ning olla superlogistik.
• Samavõrra tuntakse puudust ka paindlikust lastehoiust, mis aitaks lahendada kriisiolukordi, kui lasteaed on suletud. Aga ka sellistes olukordades, kui lapse ainus vanem on näiteks haige.
• Suur on ootus paremale huvihariduse kättesaadavusele, aga ka paarisuhte nõustamisele juba enne lapse sündi. Just see aitaks küsitletud üksikvanemate arvates teinekord hoida ära vanemate suhte purunemise lapse sünni eel või sünni järel ja sellest tuleneva isakande puudumise ka lapse sünnitunnistusel.
• Sügisel plaanime avaliku sektori innovatsiooniprogrammi raames, koostöös Siseministeeriumi ja KOVide perekonnaseisuametnikega käivitada juhtprojekti, mille käigus pakutakse senisest tõhusamat nõustamist lapse sünni registreerimisel, aga ka vajadusel tuge erinevate spetsialistide (näiteks juristi, sotsiaaltöötaja, ohvriabi) poolt.
• Üks välja toodud põhjus isaduse tuvastamata jätmisel on see, et ema ei soovi jagada lapse isaga hooldusõigust. Kuid selleks on olemas lahendus: mitte abielusolev vanem peab lapse sünni registreerimisel/isaduse tuvastamisel väljendama soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanematest (PKS § 117 lg 2) – vanemad saavad koos isaduse omaksvõtuga ühiselt otsustada, kas neile jääb ühine hooldusõigus või jääb ainuhooldusõigus lapse suhtes vaid ühele vanemale. Ka isaduse hilisemal tuvastamisel kohtus ei teki hooldusõigus isaduse tuvastamisel automaatselt, vaid kohus kaalub eraldi, kas hooldusõiguse andmine isale on lapse huvides.
• Järgmise etapina plaanime suunata oma tähelepanu sellele, et lapse isa oleks kaasatud juba lapseootuse ajal raseduse jälgimisse ja juba raseduse vältel oleks lapsevanemad tõhusamalt toetatud ja vajaduspõhiselt nõustatud erinevate spetsialistide (perenõustajate, ämmaemandate, sotsiaaltöötajate jne) poolt.
• Paralleelselt tegeleme üksikvanemate teiste tähtsate murekohtade lahendamisega – paindliku lapsehoiuteenuse ja kogukonnatoe võimaluste loomise ning rahalise toetuse disainiga nii, et kõik üksikvanemad oleksid toetatud parimal võimalikul moel.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on perehüvitisi saavaid peresid 155 000 ja nendes peredes elab kokku ligikaudu 260 000 last.

• Umbes pooled pered on ühelapselised (51%), kahe lapsega peresid on 35% ning kolme ja enama lapsega peresid 14% kõikidest peredest. 

•  Ligi pooled lastega pered elavad Harjumaal, nendest omakorda enamik (67%) Tallinnas. Harjumaa pered on pigem ühe- ja kahelapselised. Kolme- ja enamalapselisi peresid on 12% kõigist lastega peredest. Ka Ida-Viru maakonnas on lasterikaste perede osakaal sama väike.
• Lasterikkad pered on levinumad Järva ja Põlva maakonnas (21% kõigist peredest). Kõige lasterikkam on pere, kus kasvab 14 lapsetoetust saavat last. 

Sotsiaalkindlustusameti 2022. aasta I kvartali seisuga: 

• Lasterikka pere toetust saab 23 687 peret ja 78 296 last, sh 117 perekonda, kus kasvab seitse või enam last.

• Üksikvanema toetust saab 8804 vanemat ja 10222 last.
• Toitjakaotuspensioni saab 4627 peret.

Rohkem sotsiaalkaitse statistikat: Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/asutus-kontaktid/statistika-ja-aruandlus 

Ühe täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondi oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 20 400, mis moodustas kõikidest lastega leibkondadest 13%. Laste arv üksikvanema leibkondades oli 28 900.