Kiire inflatsioon veel ei kao, ütles Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.
Aprillis tõusid hinnad statistikaameti andmetel möödunud aasta aprilliga võrreldes 13,5 protsenti, eelmise kuu ehk märtsiga võrreldes aga lausa kaks protsenti. Aastases võrdluses mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toidu kallinemine ning eluasemega seotud hinnamuutused.
Nii kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid 23 protsenti ning eluasemega seotud kulud ligi 17 protsenti. Samas oli bensiin kuus ja diislikütus 12 protsenti odavamad.
Kui vaadata tarbijahinnaindeksi kasvu dünaamikat, võttes algtasemeks möödunud aasta aprilli, siis on näha, et hoogsalt kiirenes hinnatõus kuni augustini ja jäi sellele tasemele mitmeks kuuks pidama. Sel aastal on aga hinnatõusu graafik võtnud taas suuna üles.
Peaaegu veerandi kerkinud toiduhinnad vedasid aprillis inflatsiooni. Samas energiakriis on pigem leevenemas, näiteks gaas ja kütused olid aasta tagasi isegi kallimad kui praegu.
Rimi ostujuhi Talis Raagi sõnul ei mõjuta toiduhindu vaid energia, vaid ka muud komponendid.
“Ma arvan, et seal ei ole ainult energiakomponent, mis neid toiduhindasid mõjutab, vaid seal olid ka muud kulud – tööjõud, toorained. Need püsivad endiselt kõrgel ja võib-olla tootjad ei ole väga kindlad ka tulevikus, et nad oleks kohe valmis neid hindu allapoole tooma,” selgitas ta.
Raak ei ole samas nõus analüütikutega, kes on viidanud, et tootjad ja kaupmehed ei kiirusta hindu langetama, sest tarbijad on hinnatõusuga ära harjunud ja leppinud.
“Ma usun, et seal ei ole tegelikult väga palju ahnust või õhku sees. Seda on näidanud ka erinevate ettevõtete kasumiraportid, et seal ei ole näha suuri tõuse kasumites. Pigem ma ei saaks sellega nõustuda, et seda just ahnus juhib. /…/ Kaupmehed ei ole kahjuks või õnneks marginaale suurendanud,” ütles Raak.
Aprillis kerkisid hinnad varasema kuuga võrreldes koguni kaks protsenti. Aprillist lõppesid automaatsed energiatoetused ja see andiski suure osa kuisest hinnatõusust. Kuid ka seda arvestamata on kuine hinnatõus püsinud viimastel kuudel 0,5-0,7 protsendi juures. Kogu aasta peale arvestades tähendaks see kuue- kuni kaheksaprotsendilist inflatsiooni.
“Tuleb siiski rõhutada, et me oleme aeglustuval inflatsioonikursil. Sellel aasta keskpaigaks langeme tõenäoliselt alla kümne protsendi ja aasta lõpuks võiks näha juba alla viieprotsendilist inflatsiooni,” ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets usub samas, et kiire inflatsioon ei kao niipea.
“Meil hakkab tekkima palgad-hinnad spiraal ehk kõrge hinnatõusuga kaasneb palgakasv. Palgakasv omakorda soodustab hinnakasvu ja see on üks selline põhivedur, mis sel aastal veel hinnakasvu edasi veab,” selgitas ta.
“Me peame arvestama sellega, et üldine hinnatase on tõusnud. Ka meie sissetuleklute tase on tõusnud. Ja see ongi uus reaalsus. Kindlasti mingil hetkel see hinnatõus aeglustub, aga kas see juhtub sel aastal, ma arvan, et pigem mitte,” lisas Eamets.
Allikas: “Aktuaalne kaamera”
