Politsei huviorbiiti on viimasel poolel aastal jõudnud pangapettused, kus inimestele saadetakse häiriva sisuga SMS ning ärgitatakse teda lingi kaudu võltspangakontole sisse logima. Jaanuaris petsid kelmid niiviisi inimestelt välja 200 000 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et inimesele saadetakse telefonile SMS ning väga sageli on selle saatjaks vähemalt näiliselt tema kodupank, aga võib-olla ka pank, kus ta ei ole klient.
“Selle SMS-i sisu on väga häiriv, reeglina selline stressi tekitav ja närviliseks ajav, eesmärgiga inimese kriitilist mõtlemist häirida. Seal võib olla näiteks selline lause, et “Teie kontol toimuvad kahtlased tehingud, nende peatamiseks palun logige kohe siit lingist sisse. Palume teil uuendada internetipangaga seotud turvalisus, selleks logige siit sisse,” kirjeldas Kelt saadetavat sõnumit.
Kui inimene siis SMS-i sees olevale lingile klõpsab, avaneb talle panga omaga väga sarnane veebileht, aga seal veebilehel on reeglina aktiveeritud ainult Smart-ID sisselogimise võimalus.
“Kui inimene seda võimalust kasutab, küsib veebileht tema käest pärast kasutajatunnuse sisestamist ka PIN-1 koodi. Siis järgneb selline pikk mõtlemisaeg, justkui veebilehte laetaks. Mingi aja pärast küsib veebileht ka PIN-2 koodi. Tegelikkuses aga paralleelselt samal ajal logib kurjategija nende samade andmetega panka sisse” kirjeldas Kelt.
LHV pressiesindaja Priit Rum ütles, et jaanuaris avastas pank ligi kümme panga kodulehte jäljendavat veebilehte. Detsembris oli neid tema sõnul aga juba ligi 70.
Hannes Kelt lausus, et politseile anti telefoni või SMS-i teel levivatest pangakettustest eelmine aasta teada 293 korral ning kelmide kogukahju oli pisut üle 1,2 miljoni euro. See aasta on politsei registreerinud 36 juhtumit, kus välja on petetud üle 200 000 euro.
“Tegemist on politsei andmetega. Tõenäoline tegelik kahjukannatanute hulk kindlasti oluliselt suurem, võimalik, et isegi kaks või rohkem korda suurem,” ütles Kelt.
Kelt tõi välja, et sarnaste ärevust tekitavate SMS-ide saatmine ei ole pankade tavakäitumine. Kui inimene tõesti kõhkleb, kas SMS-iga saadetud teave on tõene või mitte, on kõige parem ise see panka sisse logides üle kontrollida.
“Kui jääb närima ja ilmselt jääb närima, sest need on tavaliselt väga häirivad SMS-id, siis me soovitame inimestel ise helistada oma kodupanka. Selleks tuleks leida oma veebilehitsejas panga telefoninumber, mitte helistades tagasi sinna numbrile, kust tuli SMS. Kui sellisel viisil on inimene ise pangaga ühendust võtnud, saab ta väga täpselt pangatöötajalt küsida, et kas tema kontoga on ikka kõik korras. Pangatöötajad oskavad siis täpselt nõu anda, et kas on midagi juhtunud või mitte,” lausus Kelt.
Err.ee
