Uue eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati tänavu Helsingis 21. septembril. Kokkulepe töötati välja, et toetada Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist ning lihtsustada rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Tänu andmevahetusele paraneb rahvastikuregistri andmekvaliteet.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist.
Kui sihtriik andmeid ei edasta, võib inimese elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi ka juhul kui inimene esitab oma uue elukoha aadressi koos vastava tõendiga. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse seaduses erisus üldiselt, see tähendab ei nimetata seaduses otseselt Soomega sõlmitud kokkulepet.
Muudatused on planeeritud jõustuma üheaegselt Eesti ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE).
Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminister allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril. Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et need oleksid omavahel kooskõlas.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Kokkuleppe kohaselt pole lubatud seda teha enne, kui lähteriik pole sihtriigilt vastavat teadet saanud.
Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadusega vajalik erisus luuakse ja ühtlasi sätestatakse ka see, millisel juhtudel võib kokkuleppest mööda minna.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
