Tallinnas on praegu 800 avaliku ruumi kaamerat, mis on paigaldatud liikluse jälgimiseks või turvakaalutlustel. Kaamerate arv kasvab veelgi.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) politseimajori Aivar Kruppi sõnul on praegu Tallinnas 800 avaliku ruumi kaamerat ning politsei jälgib iga nädal kuritegude statistikat. Tavaliselt otsustab kaamerad üles seada kohalik omavalitsus, kes võtab arvesse, kui palju kuritegusid konkreetses piirkonnas on olnud. Lisaks pannakse turvakaameraid üles ka ajutiselt, kui on tulemas mingi suursündmus.
Kruppi sõnul on õigusrikkumiste välja selgitamisel kaamerate kasu märkimisväärne. Ta ütles, et võrreldes eelmiste aastatega on näha, et kaameraid tuleb natuke rohkem juurde.
Krupp lausus, et politseis saavad kaamerate andmetele ligi aga ainult konkreetsed loaga ametnikud ehk iga politseiametnik avaliku kaamera salvestistele ligi ei saa.
“Täna on politsei- ja piirivalveametis välja töötatud vastav regulatsioon, kuidas paigaldada avaliku ruumi kaamerat ja mis on selle õiguslik alus. Iga avaliku ruumi kaamera kohta on kodanikel õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni, kui teda teatud kohas avaliku ruumi kaamera häirib. Koos andmekaitse inspektsiooniga saame me alati üle vaadata kaamera asukoha, tema olemuse ja selle, millist turvalisust ta loob,” ütles Krupp.
Andmekaitse inspektsiooni juristi Kadri Levandi sõnul on kaamerate seaduslikkuse teema üks kolmest kõige enam pöördumisi põhjustavast teemast ametis. Kõige enam valmistavad Levandi sõnul inimestele muret need kaamerad, mille on paigaldanud teised inimesed. Ta ütles, et tihti helistavad inimesed andmekaitseinspektsiooni, et teada saada, kas inimesi häiriv kaamera on paigaldatud ikka seaduslikult või mitte.
Samas on olemas ka avalikud veebikaamerad, mille pilti saavad jälgida kõik huvilised. Näiteks ilmauudiseid pakkuval veebileheküljel ilm.ee on näha otseülekandeid olulisematest keskustest ja randadest.
Levandi sõnul ei ole need kaamerad mõeldud kuritegevuse ennetamiseks. Ta ütles, et seetõttu ei tohi kaamera pildi kvaliteet olla liiga hea, et ei saaks inimest tuvastada. Täpset seadust, mis määraks kui terav pilt võib olla, ei ole aga Levandi sõnul olemas.
“Kõigi vaatamiste kohtadel toimuvad logid. Neid korrakaitsekaameraid vaatab politsei alles siis, kui midagi on juhtunud. Seal peab aga kaamera resolutsioon olema selline, et inimest ei oleks võimalik tuvastada,” ütles Levand
Ka Eestis on alanud diskusioon, kas kaamerad rikuvad inimeste õigust privaatsusele. Levand ütles, et võib öelda küll, et Eesti liigub tasapisi jälgimiskultuuri suunas..
“Jah. Ma ütleks küll, et mulle ka tundub, et me liigume. Ega siin sellist väga head tagasiteed enam ei ole. Võib-olla muutuvad tulevaste põlvkondade suhtuminr ja mõtted, aga tegelikult liigume küll. Ega see ei ole olnud ka meile tore teema. See on ikkagi meeletu kasv just selles osas, et igal inimesel on juba kuskil kaamera. Meie ei räägi nii palju enam riigist, vaid iga inimene arvab praegu, et peab endale kaamera panema.”
Err.ee
