Elatise baassumma on 209,20 eurot, millele lisatakse 3% keskmisest palgast, lisaks suurendatakse või vähendatakse veel individuaalselt.
Lapsele makstav elatis tuleb üle vaadata kõikidel lapsevanematel, kellel on 2022. aastal jõustunud kohtulahend või sõlmitud notariaalne kokkulepe seadusjärgse miinimumelatise tasumise kohta. Samuti neil, kelle varem jõustunud kohtulahend või notariaalne kokkulepe on seotud alates 1. jaanuarist 2022 kehtestatud seadusjärgse miinimumelatise valemiga.
Selleks on võimalik kasutada justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorit, kus saab arvutusi teha 1. aprilli seisuga. Vanemad saavad omavahel alati kokku leppida ka suuremas summas, kalkulaator näitab ära vaid lähtekoha ehk miinimumi, mis seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse tagaks.
Miinimumelatis arvutatakse uue valemiga
Elatis koosneb järgmistest summadest.
Baassumma. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise alusel leitud summa, mida korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil. Alates 1.04.22 on see summa 209,20 eurot.
Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Keskmine brutopalk 2021. aastal oli 1548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.
Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
Elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduskasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.
