Järgmisest kevadest muutub põhikooli lõpetamise kord. Kui seni on gümnaasiumid korraldanud märtsis vastuvõtukatseid ja põhikooli lõpueksamid on toimunud juunis, siis järgmisest aastast toimuvad esmalt lõpueksamid ning alles siis vastuvõtukatsed. Tulevikus on aga plaan ühendada põhikooli lõpueksamid gümnaasiumikatsetega, et kogu protsess õpilastele lühemaks ja stressivabamaks muuta.
Aastakümneid on põhikooli lõpetajad jooksnud märtsikuus nädalate kaupa katselt katsele, et garanteerida endale mõnes koolis gümnaasiumikoht. Põhikooli lõpueksamid on aga toimunud juunikuus. Aastaid on räägitud vajadusest seda stressi tekitavat korda muuta. Järgmisest aastast see viimaks muutub.
“Me teeme põhikooli lõpetamise aprilli lõpust kuni mai alguseni ja sellele järgneb gümnaasiumi või kutsekooli sisseastumise periood. Me paneme nad ajalisse järjestusse, õpilase vaatest loogilisse. Ja gümnaasiumid siis sel juhul ei saa oma vastuvõtutegevusi tegema hakata enne, kui lastel on põhikool ära lõpetatud,” rääkis haridusminister Kristina Kallas.
Otsusele eelnesid läbirääkimised koolidega. Kuigi lahendamist vajavaid murekohti on veel mitu, on koolijuhid muudatusega sisuliselt nõus.
“Selline intensiivsus gümnaasiumite jaoks, eriti nende täistsüklikoolide jaoks, kus pakutakse üldharidust 1. kuni 12. klassini, on kiirem ja võib-olla ka veidi närvilisem periood. Ma arvan samas, et sellist haridusturismi, kus üks õpilane sõidab erinevates Eestimaa paikades ja katsetab oma teadmisi ja oskusi erinevate koolide juures, vaadates lihtsalt, millised need teadmised ja oskused on, seda jääb vähemaks,” kommenteeris Tallinna reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.
“Lihtsalt on küsimus selles, millal need eksamid toimuvad. Sest kui nad hakkavad toimuma millalgi aprillis, kuu aega varem kui nad on varem olnud, siis kuidas ikkagi õpilased ja õpetajad jõuavad läbida ainekava? Ja jõuavad veel korrata? See on kõige suurem küsimärk selle juures,” ütles Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.
“Ega koolid ei pruugigi jõuda kogu 9. klassi matemaatikat läbi käia eksamiks, aga eksamil ei peagi olema kogu 9. klassi matemaatika. Õppetöö jätkub ka pärast põhikooli eksameid, kool ikkagi kestab juuni alguseni ja õppetööd on võimalik teha ka pärast eksamit edasi,” selgitas haridusminister.
Kuigi nii ministeerium kui ka koolijuhid otsisid õpilasekeskset lahendust, ei leia õpilased, et pelgalt järjekorra muutmisest nende jaoks olukord märkimisväärselt muutuks.
“Õpilasena ma ei näe, et see kuidagi põhikooli lõpetamist muudaks, sest vahet pole, mis hetkel ma nüüd teen seda põhikooli lõpueksamit ja mis hetkel ma gümnaasiumite sisseastumiskatseid teen. Täpselt samamoodi see pingutushetk mul jääb ja täpselt samamoodi pean ma mõlema jaoks vaeva nägema,” sõnas õpilasesinduste liidu juhatuse liige, Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi lõpetanud Mia Marleen Lemetti.
Ideaalseks peaks ta lahendust, kus põhikooli lõpueksamid oleksid üksiti gümnaasiumi sisseastumiskatseteks. Nii koolid kui ka haridusministeerium ütlevad, et selle lahenduse poole ollakse teel. Ning mõne valdkonna süvaõppega koolid saavad soovi korral teha täiendavaid katseid.
“Vähemalt Tartus me oleme rääkinud, et me võiksime täiesti eesti keele ja matemaatika tulemusi arvestada, kui me saame need tulemused saja punkti või protsentidena,” ütles Tannberg.
“Oluline on see, et nüüd tekib võimalus osadel koolidel, kes soovivad, kasutada põhikooli lõpukesamite tulemusi ka gümnaasiumisse kandideerimisel. Ja siis saab kool otsustada, kas ta ainult arvestab neid põhikooli lõpueksamite tulemusi ja saadud hindeid, kas ta tahab täiendavalt teha vestluseid,” ütles Somelar.
“Mul on hea meel, et haridus- ja teadusministeerium näeb võimalust, et need koolid, kus on eriklassid või toimub teatud ainevaldkonnas süvaõpe, olgu need siis reaal- ja loodusteaduslikes ainetes või siis näiteks humanitaar- või võõrkeelte osas, et nemad saavad endiselt sisseastumisteste teha. On ju ka mõistetav, et näiteks prantsuse lütseum, kes komplekteerib oma kooli, lähtudes sügavast huvist prantsuse kultuuriruumi ja keeleoskuse vastu, saab seda teha viisil, mis on tema koolile sobivam,” tõi Somelar näiteks.
Haridusminister Kallas ütles, et lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete ühitamiseks on vaja matemaatikaeksam ringi teha.
“Matemaatikaeksam mõõdab täna ainult lävendit, aga meil on need reaalsuunaga erigümnaasiumid, kes soovivad näha tegelikult diferentseerimist õpilaste tulemustes. See matemaatikaeksam oma olemuselt täna gümnaasiumi sisseastumiseksamiks lihtsalt ei sobi, aga uue eksami väljatöötamine on palju pikem töö. Nii et järgmisel kevadel on eksamisüsteem veel jätkuvalt sama, muutub ajagraafik õpilase vaatest, aga pikemas plaanis on tõesti see soov, et meil oleks ühine sisseastumissüsteem. Esimese ambitsioonina on 2025. aasta kevad meil ette võetud,” ütles Kallas.
Err.ee
