“Olukord, kus töötajad peavad esimesed kolm haiguspäeva kandma nii öelda enda isiklikust kaukast, pole mitte kuidagi õigustatud. Pärast muudatust näeme taas ahelreaktsiooni haige töötaja ametikohal nakkust levitamas ja poole vinnaga panustamas. Ja ega julgegi muud soovitada, sest arved tahavad ju maksmist ja lapsed õpetamist. Kui riik langetab sedavõrd lühinägelikke otsuseid, siis tuleb tal valmis olla ka vähenenud maksutuluks,” rääkis Eesti ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Ivika Aman haiguspäevade varasema hüvitamise korra peatsest lõppemisest.
1. juunist läheb riik tagasi haiguspäevade hilisema hüvitamise korra juurde, ehkki sotsiaaldemokraadid on lubanud seista selle eest, et muuta hüvitise saamine püsivaks alates teisest haiguspäevast. Nüüd laiutab terviseminister Riina Sikkut aga nõutult käsi, mööndes, et praeguses koalitsioonis pole võimalik varasemalt antud lubadust täita.
„Sotsiaaldemokraatidel oli plaanis varasema hüvitamise skeemiga ka jätkata, aga üheksa mandaati on ikkagi ainult üheksa mandaati,“ nentis Sikkut. Teiselt poolt osutas minister ka Tervisekassa analüüsile haigushüvitiste väljamaksmisest.
„Ehkki mina isiklikult ja sotsiaaldemokraadid toetavad haiguspäevade heldemat hüvitamist, siis peab toonitama sedagi, et Tervisekassa analüüsis covidi-ajal kehtestatud kriisimeetme toimimist ja selgitas välja, et lühiajaliste haiguslehtede välja võtmine selle tulemusel ei tõusnud,” märkis Sikkut.
Ometi kinnitas veel käesoleva aasta alguses, haiguspäevade varasema hüvitamise korda pikendades toonane tervise- ja tööminister Peep Peterson, et see meede on ülimalt oluline sadadele tuhandetele Eestimaa inimestele.
„See annab turvatunde ränk viirustalv ja üha jätkuv hinnatõus üle elada,“ rääkis toonane minister Peterson veel aasta alguses. „Ligi pooled Eesti töötajatest ei saa teha kaugtööd, näiteks politseinikud, õpetajad, hooldajad või meditsiinitöötajad. Võimalust haigena kodus püsida ja rahaliselt sealjuures mitte kaotada on tänases majanduslikult keerulises olukorras väga vaja. Toetan praeguse korra püsivaks muutmist.“
Haiguspäevade varasema hüvitamise korra pikendamine annab turvatunde ränk viirustalv ja üha jätkuv hinnatõus üle elada
Kuigi uus terviseminister Riina Sikkut on sotsiaaldemokraatide saadikuna eelmise ministri Petersoni erakonnakaaslane, siis möönab ta nüüd, et ei saavat midagi ette võtta, hoidmaks inimesi haigestumise tagajärjel rahalistesse raskustesse sattumast. Millal ja kuidas inimeste haigestumist hüvitada, see on Sikkuti sõnul aga eeskätt väärtuste küsimused.
Tervisekassa: suureneb haigena tööle minemise risk
„Seisukohad erinevad selle osas, et kelle vastutus see ikkagi on, kui inimene haigeks jääb,“ tõdes minister. „Mina isiklikult leian, et kui keegi haigestub, siis pole see kindlasti olukord, mida keegi endale sooviks. Seepärast oleks ka õige, et haigestumine hüvitataks.“
Ka Tervisekassa möönas, et peale haiguspäevade varasema hüvitamise lõpetamist on inimeste haigena tööle minemise risk kahtlemata suurem kui varasemalt. „Kuivõrd see oht realiseerub, seda on Tervisekassal olemasoleva statistika pealt keeruline prognoosida,“ tõdes Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.
Tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid on aga üsna eri meelt selles osas, kuidas Tervisekassa analüüsi tõlgendada ning kelle vastutusalasse peaks kuuluma töötajate haiguspäevade hüvitamine – või siis selle mitte tegemine.
Mina isiklikult leian, et kui keegi haigestub, siis pole see kindlasti olukord, mida keegi endale sooviks. Seepärast oleks ka õige, et haigestumine hüvitataks
„Koroonaviiruse leviku ja haiguspäevade hüvitamise muudatuse tulemusel kasvas haiguslehtede võtmine hüppeliselt,“ selgitas Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. „See vähendas tööandjate andmeil nende inimeste hulka, kes haigena tööle läksid, kuid samas esines ka neid ettevõtteid, kes nägid rohkelt süsteemi kuritarvitamist. Kui on väga lihtne koju jääda ja keegi teine selle eest maksab, siis see läheb ühiskonnale, nii tööandjatele kui riigile kalliks maksma. Samas pole tööandjatel olnud võimalik kontrollida, kas haiguslehe võtmine on põhjendatud või mitte.“
Seetõttu leidis Aas, et koroonaviiruse taandumist arvestades on mõistlik naasta senise korra juurde. „Loodetavasti muutis kriis ka hoiakuid nii tervise hoidmise kui haigena tööle mitte ilmumise osas,“ märkis ta. „Lisaks on senise süsteemi juurde naasmine mõistetav ka põhjusel, et haiguspäevade hüvitamine maksab Tervisekassale väga palju – tsirka 30 miljonit eurot aastas. Tervishoiu rahastamine on aga pidevalt kasvava surve all.“
Ametiühingud: muudatus toob ka tööandjatele kahju
Eesti ametiühingute keskliit kinnitas seevastu, et hilisema hüvitamise korra juurde tagasi pöördumisel tulistavad tööandjad ise endile jalga.
“Tervisekassa sel aastal valminud analüüsi kohaselt olid inimesed küll tihemini haiguslehel, kuid lühema perioodi kui enne Covid-19 pandeemiat,” rääkis ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Ivika Aman. “Kui võtta rahalise mõju arvutamise aluseks Tervisekassa poolt hüvitatud 2022. aasta ühe päeva keskmise kulu, siis töötaja sai 2022. aastal lisatulu 1,5 miljonit eurot ning tööandja kokkuhoid haigushüvitistele oli 4,1 miljonit eurot. Seega oleks ajutise korra taas kehtestamise rahaline mõju üsna vähene ning suurimad võitjad hoopis tööandjad.”
Aman juhtis tähelepanu ka sellele, et Eesti seaduste järgi on tööandja ülesanne edendada töötaja füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. “Paljud juhid teavad tänaseks, et töötajate heaolusse panustamine on ettevõtte kasumi kasvatamine, sest vastutasuks on töötaja lojaalne ja tervem,” rääkis ta. “Teadusuuringutes on leitud, et hea enesetundega töötaja tootlikus on 31% kõrgem ja töötajad on sellisel juhul kolm korda loovamad.”
Amani sõnul on enamus töötajatest pereinimesed, kel on tihti kohustusi panga ja perekonna ees. “Laste huviringides osalemist pole võimalik edasi lükata ja ega pank kah hea pilguga vaata kui maksetes hilinemisi on,” nentis ta. “Kuigi palgad on tõusnud, sööb inflatsioon sellest enamuse ära ja perede ostujõud on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud. Seega pole ametiühingute arvates olukord, kus töötajad peavad esimesed kolm haiguspäeva kandma nii öelda enda isiklikust kaukast, kuidagi õigustatud.”
Paljud juhid teavad tänaseks, et töötajate heaolusse panustamine on ettevõtte kasumi kasvatamine, sest vastutasuks on töötaja lojaalne ja tervem
Ka ennustas Aman, et pärast muudatust näeme taas ahelreaktsiooni haige töötaja ametikohal nakkust levitamas ja poole vinnaga panustamas. “Ja ega julgegi muud soovitada, sest arved tahavad ju maksmist ja lapsed õpetamist. Kui riik langetab sedavõrd lühinägelikke otsuseid, siis tuleb tal valmis olla ka vähenenud maksutuluks.”
Perearstide liidu juht: väike batsillikümblus kulub ikka ära
Eesti Perearstide Liidu juhi dr Le Vallikivi sõnul on kõige olulisem aga Tervisekassa analüüsi peamine järeldus, et haiguspäevade hüvitamise korra muutmine ei ole inimeste igapäevast käitumist siiski eriti mõjutanud.
„Ehk siis need, kes võtsid varasemalt sageli haiguslehti, võtavad neid endiselt sageli. Need aga, kes ei võtnud haiguslehti kunagi või siis väga harva, jätkavad sama praktikat,“ selgitas dr Vallikivi. „Inimesed, kellele nende töö eriti ei meeldi, proovisid arste tüssata juba varasemalt ja teevad seda endistviisi edasi.“
Dr Vallikivi sõnul on küsimuse all ikkagi inimeste omavastutus. „On normaalne, et pöörame hädaolukorra lõppedes tagasi kriisieelsesse normaalsusesse – ja seda olukorras, kus riigi tasandil peaks iga valdkond ju tegelikult kokkuhoiukohti otsima,“ leidis ta.
Seda, et inimesed muudatuse tõttu varasemast enam haigusi levitama hakkaksid perearstide liidu juht aga ei karda. “Väike batsillikümblus ainult karastab immuunsüsteemi,” tähendas ta. “Kui covidi ajal istuti iga väikse nohu ja köhatuse pärast kodus, siis hiljem rahva sekka minnes põeti asju palju rängemalt, pikemalt ja enamate tüsistustega. Seda me käesoleval haiguste hooajal ka nägime.”
Samas ei anna kõnealune tõsiasi dr Vallikivi sõnul ka alust tagantjärele targutusteks, et ehk polnud covidi-aegsed kriisimeetmed kõige paremini valitud. “Need otsused tehti ju tolle aja parimate olemasolevate teadmiste baasilt ja tingimustes, kus olid muu seas ka maskid defitsiitsed ning vaktsiini samuti polnud. Nii et ma pigem hoiduksin tagantjärele targutamisest.”
Väike batsillikümblus ainult karastab immuunsüsteemi
Ka õismäel töötav dr Diana Ingerainen leidis, et kriisiaegsest meetmest loobumine on õigustatud. „Töövõimetuslehtedega on nii, et need inimesed, kes võtavad neid lehti lühiajaliselt, need võtavad neid endiselt täpselt samasuguse sammuna edasi. Aga need, kes hambad ristis tööl käivad ja kellele me kogu hingest soovitame, et jääge ikkagi koju – need käivad ikkagi tööl edasi,“ leidis Ingerainen.
Samas toonitas ta, et veidi muret teevad küll kahte last kasvatavad üksikemad, kes laste isalt toetust ei saa ning kelle haridustase pole ka kõige kõrgem. „Nende toimetulek on kõige keerulisem,“ leidis ta. „Seepärast võiks selle rühma kontekstis eraldi välja mõelda, kuidas neid raskes olukorras toetada. Paaripäevane haigus võib sellises olukorras rahakotile päris kõvasti mõjuda.“
Perearst: 85% haigestunutest paraneb viie päevaga
Laustoetamist Ingerainen siiski õigeks ei pea. „Ma ise näen, et selle kahekümne aasta või isegi enama ajaga on just töövõimetuslehtede menetlemine arstide töös kõige rohkem muutunud,“ rääkis ta. „Kui alustasin tööd, siis sellist asja, et keegi ütleb, et ta lihtsalt võtab lehe, sisuliselt polnud – arsti roll oli ikka öelda, et mis seisus see töövõimelisus täpselt on. Seegi oli rohkem arsti otsus, et kirjutatakse töövõimetusleht näiteks kolmeks või viieks päevaks. Aga nüüd on läinud nii, et arstina pole enam eriti tunda, nagu meil oleks selles olukorras mingit otsustuskohta. Ja ma pole isegi kindel, kas arsti üldse ongi vaja sellesse küsimusse kaasata – eriti siis, kui vaatame arstide töökoormuse kasvu, mis tuleb elanikkonna vananemist.“
Ingeraineni sõnul ei peaks inimesed viirusinfektsiooniga esimesed viis päeva nii või teisiti kusagil käima, nii et sellisel juhul pole vaja tegelikult isegi arstiga rääkida – piisaks sellestki, kui patsient saaks võimaluse näiteks patsiendiportaalis oma haigus ära registreerida. „Laias laastus 85 protsenti paraneb viie päevaga,“ rääkis Ingerainen. „Vaid 25 protsenti on sellised, kellel tekivad tüsistused ja kes vajavad hiljem arsti abi. See, kuidas need esimesed viis päeva hüvitatakse peaks olema aga töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe küsimus.“
Sotsiaalministeeriumi sõnul pole võimalik sellist süsteemi siiski kehtestada. “Ajutise töövõimetuse aluseks olev töövõimetusleht on tööandjale tervislikel põhjustel töötaja töölt eemalviibimist tõendav dokument ja tööandjale ja tervisekassale hüvitise arvutamise ja maksmise alusdokument,” rääkis sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg. “Seega, ei saa olla sellist süsteemi, et inimene ise otsustab oma ajutise töövõimetuse vajaduse üle. See on arsti pädevus otsustada ajutise töövõimetuse vajaduse üle. Ravikindlustuse seaduse kohaselt vastutab raviarst ajutise töövõimetuse põhjendatult määramise üle.”
Kuidas need esimesed viis päeva hüvitatakse peaks olema aga töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe küsimus.
Samas möönis Pärg, et haiguspäevade hüvitamise raames võetakse arutluse alla ka haavatavamate sihtrühmade küsimus. “Uue valitsuse tegevusprogrammis on sotsiaalministeeriumil ülesanne töötada välja eelnõu, millega hakatakse tulevikus lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale maksma töövõimetushüvitisi praegusega võrreldes soodsamatel tingimustel,” selgitas ta. “Võtame selle raames tervisekassaga analüüsida ka töövõimetushüvitiste maksmise korralduse haavatamatele sihtrühmadele.”
Mis täpselt muutub võrreldes varasema süsteemiga?
COVID-19 pandeemiast tingituna otsustati 2020. aastal haigushüvitiste korda muuta selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja seeläbi piirata haiguse levikut. Haiguslehtede hüvitamise kord, mille järgi makstakse töötajale haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, kehtib kuni 30. juunini. Pärast seda naastakse senise ehk koroonaeelse korrani ehk haigushüvitisi hakatakse maksma alates neljandast päevast.
Kui haigestumise tõttu algab töövabastus kuni 30. juunini:
- Inimese omavastutus on 1 päev
- Tööandja hüvitab haiguslehe 2 – 5 päeva (st 4 päeva)
- Tervisekassa hüvitab haiguslehe alates 6. kalendripäevast.
Kui töövabastuse algus on alates 1. juulist:
- Inimese omavastutus on 3 päeva
- Tööandja hüvitab haiguslehe 4 -8 päeva (st 5 päeva)
- hüvitab Tervisekassa haiguslehe alates 9. kalendripäevast.
Allikas: Tervisekassa
