Täiendus kell 12:40
Ukraina droonirünnak Venemaale tõi droonid ka Eesti õhuruumi – käivitati Balti õhuturbemissioon
Kolmapäeva öösel viis Ukraina läbi ulatusliku droonirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta, mis toimus kolmes järjestikuses laines. Rünnaku mõjud ulatusid aga kaugemale, kui esialgu arvata võis – lisaks Auvere elektrijaama korstent tabanud droonile sisenesid Eesti õhuruumi ka mitmed teised droonid. Tekkinud olukorra tõttu käivitati Balti õhuturbemissioon.
Peaminister Kristen Michal selgitas pressikonverentsil, et rünnaku peamine sihtmärk oli Ust-Luga sadam. Droonirünnak toimus kolmes etapis – esimene laine kell kolm öösel, teine kell kuus ning kolmas kell kaheksa hommikul. Just viimase laine ajal liikus osa droone ka Eesti suunas, mille tõttu saadeti elanikele ka üleriigiline ohuteavitus.
Michali sõnul oli algselt plaanis teavitada vaid Ida-Virumaa elanikke, kuid süsteem edastas hoiatuse kogu Eestile. See tekitas küll segadust, kuid peaministri hinnangul on parem, kui teavitus jõuab liiga paljudeni, kui et see üldse ei toimiks.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul oli Eesti kaitsevägi juba enne rünnakut kõrgendatud valmisolekus, kuna droonirünnakud Leningradi oblastis olid sagenenud. Tema hinnangul kasutas Ukraina rünnakus ligikaudu 100 drooni. Neist üks kukkus alla Lätis, üks tabas Auvere korstent ning mitmed teised ületasid Eesti merepiiri Soome lahe kohal.
Pevkur ei välistanud, et mõni droon võis alla kukkuda ka mujal, näiteks merre, ning kutsus inimesi üles ettevaatlikkusele juhuks, kui leitakse droonide jäänuseid. Sellisel juhul tuleks neist kindlasti teavitada ametivõime.
Turvalisuse tagamiseks kehtestas kaitsevägi Ida-Eestis ajutise lennukeeluala, mis jääb esialgse plaani kohaselt kehtima mõneks päevaks. Samas kinnitati, et Tartu lennujaama lennuliiklus saab jätkuda.
Öö jooksul aktiveeriti ka Balti õhuturbemissioon. Pevkuri sõnul tõusid hävitajad õhku ning tegutsesid piirkonnas teadlikult. Varahommikul Ida-Virumaal kuuldud madallennud olid seotud just selle operatsiooniga. Täpsemat infot hävitajate startimise aja kohta kaitseminister avaldada ei soovinud.
Siseminister Igor Taro rõhutas, et Eesti tegutseb jätkuvalt rahuaja tingimustes ning objekte kaitstakse vastavalt olemasolevatele võimalustele. Ta märkis, et ei ole realistlik eeldada, et kõik Venemaalt lähtuvad droonid oleks võimalik täielikult tõrjuda.
Peaminister Michal lisas, et idee täielikult suletud piirist, kust mitte midagi läbi ei pääse, ei vasta tegelikkusele. Tema sõnul ei ole võimalik luua sellist kaitsesüsteemi, mis välistaks igasuguse ohu täielikult.
Taro tõi esile ka selle, et mõiste „droonimüür“ ei ole enam kasutusel, kuna ohud ei pruugi tulla ainult otseselt piirilt. Samuti lükkas ta ümber väited, nagu lendaksid droonid üle kogu Eesti – seireandmete põhjal liiguvad need peamiselt piiri läheduses.
Lisaks selgitas siseminister, et Venemaa kasutab elektroonilisi vastumeetmeid, nagu GPS-signaali segamine või võltsimine, mis võib põhjustada droonide trajektoori muutumist ja nende sattumist Eesti territooriumile. Selliste juhtumite kordumine on tema hinnangul võimalik ka tulevikus.
Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson kinnitas, et Auvere korstent tabanud droon sisenes Eesti õhuruumi vaid mõni minut enne kokkupõrget. Löögiga kaasnes plahvatus ning esialgne analüüs viitab, et tegemist oli Ukraina päritolu drooniga. Täpsemate asjaolude selgitamiseks uuritakse sündmuskohta ja drooni jäänuseid põhjalikult.
Palloson kutsus inimesi üles jagama võimalikke video- või muid salvestisi, mis võiksid uurimisele kaasa aidata. Samuti rõhutas ta, et seni, kuni sõda Ukrainas kestab, ei saa sarnaseid intsidente välistada.
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko kinnitas, et Auvere elektrijaam on jätkuvalt töökorras ning hetkel reservis elektrihinna tõttu. Kuigi kahjustuste täpne ulatus on veel selgitamisel, ei mõjuta need jaama tööd.
Durejko sõnul oli ettevõttel olemas ka eelhoiatus ning valvekeskus reageeris kiiresti plahvatusele. Pärast droonirusude avastamist kaasati sündmuse lahendamisse päästeamet ja kaitsepolitsei.
Ööl vastu tänast leidis aset tõsine vahejuhtum, kui varahommikul tabas droon Auvere elektrijaama korstent. Juhtum toimus kell 3.43 ning õnneks keegi viga ei saanud.
Esialgsetel andmetel sisenes droon Eesti õhuruumi Venemaa poolt. Sündmuskohal töötavad päästeameti demineerijad ning juhtumi uurimine on antud riigiprokuratuuri ja kaitsepolitseiameti kätte.
Riigi peaprokurör Astrid Asi sõnul ei ole hetkel viiteid, et droon oleks olnud otseselt Eestisse suunatud. Täpsemad asjaolud selguvad käimasoleva uurimise käigus.
Energiaettevõtte hinnangul ei ole elektrijaam saanud märkimisväärseid kahjustusi ning juhtum ei ole mõjutanud Eesti elektrisüsteemi toimimist.
