Riigikogu õiguskomisjon kuulas tänasel istungil huvirühmi ja erinevaid ministeeriume ning sai ülevaate nende esitatud muudatusettepanekutest eelnõule, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude kõige raskemate vormide eest. Samuti tutvus õiguskomisjon Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekutega.
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets osutas, et istungil osalenud osapooled on teinud eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid. „Huvirühmad tegid muu hulgas ettepaneku lisada kaitstavate tunnuste hulka vanus ja sooidentiteet. Samuti oli arutelu all, kas samade tunnustega tuleks sel juhul täiendada ka kuritegu raskendavate asjaolude loetelu. Veel arutati ettepanekut tuua korduvate rikkumiste puhul seadusandlusesse tagasi juriidiliste isikute sundlõpetamise võimalus, millele vastukaaluks kõlas soovitus võtta Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus üle võimalikult kitsalt,“ märkis Odinets. Ta tunnustas eraldi Eesti Keskerakonna fraktsiooni sisukate ettepanekute esitamise eest.
Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kestutvustas istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid, rõhutas, et ettepanekuid tehti eelnõu sõnastuse parandamiseks ning pakutud muudatuste eesmärk on, et oleks tagatud õigusselgus ja vältida kohtute koormuse kasvu. Kovalenko-Kõlvart lisas, et esitatud kujul Keskerakonna fraktsioon eelnõu kindlasti ei toeta.
Eelnõu järgi on tulevikus kuriteona karistatavad raskemad juhud, kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal. Karistatav saab eelnõu järgi olema selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen. Üleskutsel peab olema põhjuslik seos tagajärjega ehk ohuga vägivallale.
Istungil osalesid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske, Eesti Naisteühenduse Ümarlaua, Eesti Transinimeste Ühingu, Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning Justiitsministeeriumi esindajad. Samuti tutvustasid oma muudatusettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi esindajad.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE) läbis esimese lugemise 27. septembril. Eelnõule laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt tähtajaks 559 muudatusettepanekut. Komisjon jätkab muudatusettepanekute läbivaatamise ja huvirühmade kuulamisega oma järgmistel istungitel.
