Riigikogu õiguskomisjon otsustas komisjonis algatatud relvaseaduse muutmise eelnõu täiendada ja saata selle esimesele lugemisele muudetud kujul.
Õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhof märkis, et komisjon otsustas eelnõu täiendada piiranguga, mille järgi tunnistatakse teatud välismaalaste relvaload kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. „Otsustasime täiendada eelnõu sättega, mille järgi väljastatakse edaspidi relvalube Eestis vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel.“
Rakendussätetes nähakse ette, et määratlemata kodakondsusega isikutele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad veel ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel nende relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.
Komisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul täiendas komisjon eelnõu ka võimalusega maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Ta täpsustas, et hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.
Samuti antakse eelnõuga Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõiguse ja laiendatakse nende kasutatavat relvastust. PPA, Kaitsevägi ja KAPO saavad õiguse kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal sõjarelvi, et tõsta ohu tõrjumise, süütegude ennetamise ja tõkestamise võimekust. Muudatus võimaldab neil näiteks terrorirünnaku puhul kasutada granaate.
Lisaks täiendas komisjon eelnõu muudatustega, mis laiendavad jahipidamisel helisummuti kasutamise võimalusi.
Pärast seaduse vastuvõtmist saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on eelnõu järgi edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti ei saa eelnõu järgi teatud raske kuriteo toime pannud inimene kunagi relvaluba.
Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ja õigusnõunik Marju Aibast, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Signe Reinsalu, karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja nõunik Einar Hillep, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks ning Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke.
Komisjon otsustas saata enda algatatud relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (627 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. jaanuaril ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. jaanuar kell 16.
