Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, millega muudetakse kehtivat ohvriabisüsteemi, et abi muutuks kättesaadavamaks suuremale hulgale kuriteo- ja vägivallaohvritest, kes on nendega toimunu tõttu traumeeritud.
Komisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et kehtiva seaduse järgi saavad ohvrid psühholoogilist abi süüteomenetluse alusel, ent see lähenemine pole end õigustanud. „Eelnõu järgi saab seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele pakkuda psühholoogilist nõustamist abivajaduse ilmnemisel, mitte süüteomenetluse alusel,“ lausus ta. „Eelnõu lähtub põhimõttest, et kannatanule tuleb tuge pakkuda tema vajadusi arvestades.“
Pikhof avaldas lootust, et eelnõu parandab ohvriabi kättesaadavust. „Praegu ei ole paljud ohvriabist teadlikud ning kannatanu ohvriabisse jõudmine sõltub isegi keeruliste juhtumite puhul inimese enda aktiivsusest, oskustest ja julgusest. See peab muutuma. Ohvrid ei tohi jääda eemale abist, mida nad vajavad ja millele neil on õigus. Ohvreid tuleb abini aidata ja toetada neid nii, et nende heaolu saab taastatud,“ rõhutas esimees.
Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsida. Selleks sätestatakse ohvrile abi tagamiseks andmete vahetamise õiguslikud alused. Sätestatakse ka konfidentsiaalsuskohustus, et ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta oleksid hoitud.
Samuti sätestatakse kvalifikatsiooninõuded ohvriabi osutajatele ehk Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatele ja ameti lepingupartneritest kodanikuühendustele. Istungil märgiti, et sellisele tööle sobivad positiivsed, empaatilised ja hoolivad inimesed.
Veel muudetakse eelnõuga vägivallakuriteo ohvrite hüvitise taotlemine ohvrisõbralikumaks ja hüvitis kättesaadavamaks.
Istungil osales ja tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud ohvriabiseaduse eelnõu (702 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 24. oktoobril.
