Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna peate [ ] valla korraldatud koolitransporti enda lapsele
ebasobivaks. Teie hinnangul tuleb lapsel pärast tunde oodata koolibussi liiga kaua, samas kui
teised lapsed jõuavad juba varem koju.
Teadaolevatele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik üheselt järeldada, et [ ] vald rikub
koolitransporti korraldades Teie lapse õigusi.
Teie lapse tunnid lõpevad neljal päeval nädalas kell 11.25 ja kord nädalas (kolmapäeviti)
kell 12.50. Oktoobrikuu alguses muudeti valla koolitranspordi korraldust, mille kohaselt on lapsel
nüüd võimalik kolmapäeviti koju jõuda kella [ ] ja reedeti kella [ ] väljuva koolibussiga.
Esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti saab laps koju kella [ ] koolibussiga (vt [ ]).
Kohalikul omavalitsusel tuleb korraldada transport lapse elukohajärgse kooli ja kodu vahel nii, et
lapse huvidega arvestataks (haridusseaduse § 7 lg 2 p 8 ja lastekaitseseaduse § 21). Riigikogu on
jätnud kohalikule omavalitsusele siin õiguse kaaluda kuidas transporti kodu ja kooli vahel
korraldada (vt ka õiguskantsleri 14.04.2023 seisukohta „Õpilase kooliteekonna korraldamine“).
Vald peaks koolibussi marsruuti ja sõidugraafikut kavandades proovima leida parima lahenduse,
mis arvestaks võimalikult palju kõigi laste huvidega, kes valla korraldatud transporti vajavad ja
kasutavad. Siiski tuleb kohalikul omavalitsusel leida mõne lapse jaoks erilahendus, sest
koolitransport peab olema igale seda vajavale lapsele kättesaadav. Lapsel peab olema võimalik
jõuda iseseisvalt ja ohutult bussipeatusse ning bussiooteaeg ei tohiks olla ebamõistlikult pikk.
Mõistlikku ooteaega ei saa üheselt määratleda. Samas võib öelda, et mida pikemalt peab laps bussi
ootama ja aega parajaks tegema, seda enam läheb see vastuollu lapse huvidega. Pikk ooteaeg võib
mõistetavalt olla ka väsitav ja tekitada tüdimust.
Arusaadavalt võib laps tahta pärast koolipäeva võimalikult ruttu koju jõuda, kuid paraku ei ole
alati võimalik ooteaega täielikult välistada. Näiteks tuleb õpilasel oodata pärast koolipäeva bussi,
kuna osal õpilastest lõpevad õppetunnid hiljem (vt ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
§ 25 lg 2). Kui lapsel tuleb kojuminekuks bussi oodata pikemalt, peab tal olema koht, kus oodata.
Esimese klassi laps võib vajada väljaspool kodu ka järelevalvet ja rohkem täiskasvanu
juhendamist. Mida pikem ooteaeg ja mida väiksem laps, seda enam peab olema lapse ooteaeg
korraldatud, et laps saaks samal ajal ka juhendatult tegutseda.
Olenevalt päevast tuleb Teie lapsel pärast tunde oodata bussi pooleteisest tunnist kuni üle nelja
tunni. Lapsel on võimalik olla sel ajal pikapäevarühmas, kus ta saab ka süüa. Neil päevadel, kui
lapsele sobiv buss väljub hiljem, on ka söömine korraldatud hilisemaks ajaks (vt [ ]).
Pikapäevarühmas tegutsevad lapsed täiskasvanu järelevalve all (vt ka põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 38 lg 1) ning neile tuleks seal pakkuda ka kehaliselt aktiivset tegevust
(sotsiaalministri 27.04.2020 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja
õppekorraldusele“ § 12 lg 1). Kui laps huviringis või trennis ei käi, on hästi korraldatud
pikapäevarühm hea võimalus lapse ooteaja sisustamiseks.
Pikapäevarühma sobivust saab hinnata eelkõige lapsevanem koos lapsega, kellega võib selle üle
arutada. Kui pikapäevarühma korraldus vanemale või lapsele mingil põhjusel ei sobi, võiks koolile
teada anda, millised on pere ootused ning otsida koos kooliga lahendusi rühma tegevuse paremaks
korraldamiseks. Mõnele lapsele võib sobida rohkem omaette olemine ja raamatu lugemine, kuid
mõni teine laps võib soovida hoopis koos eakaaslastega midagi ette võtta.
Kui soovite, et Teie laps saaks iseseisvalt koolibussiga koju sõita, kuid peate koolibussi muudetud
graafikut ja valla pakutavaid lahendusi (pikapäevarühma kasutamise võimalust) siiski
ebamõistlikuks, tuleb olukorda hinnata [ ] Vallavalitsusel. Vallavalitsus peab arvestama kõikide
oluliste asjaoludega ja kuulama ära ka lapse arvamuse. Selleks peate uuesti ühendust võtma
vallavalitsusega. Kui vallavalitsus ei paku Teie hinnangul sobivat lahendust, võite uuesti pöörduda
õiguskantsleri poole
