Erakondade minek kompromissidele koalitsiooni moodustades on osa demokraatiast, küll aga saab hukka mõista peale valimisi maailmavaatest ehk õigluse tunnetusest ja Eesti tuleviku ettekujutusest loobumise, ütles “Esimeses stuudios” õiguskantsler Ülle Madise.
See on demokraatia, see on väga hea, vastas Madise küsimusele, kas seda saab ikka demokraatiaks nimetada, kui koalitsiooniläbirääkimistel kokkuleppe nimel järeleandmisi tehakse ning mõnest praktilisest lubadusest loobutakse. Hukka saab mõista aga põhimõtetest loobumise.
“Patt on see, on kui valituks osutudes maailmavaatest ehk õigluse tunnetusest ja Eesti tuleviku ettekujutusest loobutakse. Valijale lubati üht – näiteks, et me soovime, et Eesti inimesed oleksid võrdsemad, mis paratamatult tähendab, et neid, kellele pole õnn niivõrd naeratanud või tervist pole niivõrd palju, tuleb järele aidata, neile pakkuda võimalusi tasuta end koolitada, toetusi maksta; ja selleks, et seda teha, tuleb järelikult raha ära võtta nendelt, kellel on olnud õnne rohkem või töökust rohkem. Kui nendes küsimustes on erakond valimiste eel rääkinud üht ja pärast hakkab esindama hoopis teisi seisukohti, ja see käib ka üksikkandidaatide kohta, vaat see on patt,” lausus Madise.
Madise sõnul on valimistel alati kaalul Eesti tulevik ning meie valimissüsteem tagab valikute mitmekesisuse ning selle, et keegi ei saa õnneks ihuüksi midagi ära teha ega otsustada.
“Ükskõik kui suur on häältesaak mõnel parteil või partei esimehel, üksinda ei saa ta tegelikult midagi ära teha. Alati tuleb teha koostööd. Seetõttu loodan, et Eesti püsib õigel kursil. Aga neid valikuid, mida praegu tuleb teha, on palju. Aga mulle tundub, et erakonnad on need kõik ilusasti valijatele välja ka pakkunud,” lausus õiguskantsler.
“Meie süsteemis, et keegi saab teoks teha valimislubaduse, mida teised ei toeta – loodetavasti see nii ei ole. Kui see nii läheb, nagu mõnikord on läinud, siis see, ma ütleksin, on süsteemi läbikukkumine,” lisas ta.
Madise hinnangul ei saa tõsiselt võtta ka hääli, mis soovivad, et enne valimisi keelataks ära erakondade reitingute avaldamine, sest need võivad valija segadusse ajada.
“Sellised keelud ei toimi. Väljendusvabadus on suur väärtus ja selle piiramisel tuleb olla ikka väga ettevaatlik. Meil kehtib salajase hääletuse põhimõte, hääl on salajane ja ma loodan, et kõik saavad oma valiku teha. Mitte ühegi kodaniku maailmavaade või valik ei ole õigem kui teise oma. Ei ole õigust kedagi halvustada selle pärast, keda ta valib. Tõde selgub valimispäeval ja ka küsitlejatele ei pruugita anda neid vastuseid, mida antakse valimispäeval oma südametunnistuse, Eesti tuleviku ja hääletussedeliga kolmekesi olles,” lausus Madise.
Eesti valimiste korraldus on ülitäpne
Madise sõnul võib öelda, et Eesti valimiste korralduses on kord majas ning kõike tehakse kaalutletult ja täpselt.
“Kõik sedelid on arvel, kõik pitsatid on arvel, kõik valimiskastid on pitseeritud, kontrollitud, on vaatlejad, eksperdid, katsed, testid. Ja hiljem, kui vabariigi valimiskomisjon hakkab hääli kokku lugema, on vaatlejad juures – erinevad huvid, protokollid, reeglid. Iga viimane kui üks hääl kaalutakse läbi – näiteks, kui number on halvasti kirjutatud – Eesti süsteem on selline, et ka siis loetakse üle, vaieldakse, mida valija ikkagi tahtis. Mina ütleks küll, et meie valimiste korraldus on väga täpne. See, et mõnikord esitatakse kaebusi ja mõne kaebuse peale ka midagi uuesti ja ümber tehakse, vaid kinnitab, et kord on majas,” rääkis ta.
Ülle Madise kirjeldas näitlikult ka, kuidas toimub e-hääletusel hääle muutmise protsess (vaata videost alates 13:05). Err.ee
