Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Otepää vald kohtleb peresid võrdselt, kui vald ei maksa puudega
lapse vanemale esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetust selle pärast, et laps ei saa puude tõttu
õppida valla koolis.
Leian, et Otepää Vallavolikogu 19.04.2018 määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise
kord“ § 12 järgi koheldakse lastega peresid koolitoetuse määramisel ebavõrdselt. Vallavolikogu
ei ole arvestanud puudega lapse õigust toetusele juhul, kui lapsel ei ole temast olenemata asjaoludel
võimalik käia vallas asuvas koolis. Selline välistus on vastuolus igaühe õigusega olla võrdselt
koheldud (põhiseaduse § 12 lg 1). Kohaliku omavalitsuse ülesanne on vältida olukordi, milles
koheldakse inimesi nende puudest tulenevalt ebavõrdselt (põhiseaduse § 28 lg 4, ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni art 5). Kuigi toetus määratakse vanemale, toetatakse sellega
vanemat ja tema last ühiselt. Seega kohtleb Otepää vald toetuse andmata jätmisel ebavõrdselt nii
puudega lapse vanemat kui ka tema puudega last (vt ka ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee
üldkommentaar nr 6 (2018), p 20).
Palun volikogul viia määruse nr 7 § 12 kooskõlla põhiseaduse § 12 lõikega 1 ja § 28 lõikega 4.
Otepää Vallavolikogu määruse nr 7 § 12 kohaselt maksab vald esmakordselt kooli mineva lapse
toetust vanemale, kelle laps läheb Otepää vallas asuvasse kooli. Lapse elukohana peab olema
rahvastikuregistris märgitud Otepää vald.
Esmakordselt kooli mineva lapse toetus (koolitoetus) on kohaliku omavalitsuse vabatahtlikult
makstav toetus. Kohalikul omavalitsusel on vabatahtliku ja sissetulekust mittesõltuva toetuse
määramise tingimuste seadmisel lai otsustuspädevus ning põhjendatud juhtudel võib toetuse
määramisel inimesi erinevalt kohelda.
Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et 2011. aastal kehtestatud toetuse eesmärk oli soodustada
õpilaste arvu püsimist valla õppeasutustes sellisel tasemel, et valla koolid saaksid tegutseda ja
areneda. Seetõttu toetab vald vanemat, kes on valinud lapsele Otepää vallas asuva kooli. Seda
eesmärki võib pidada lubatavaks, kuna vald peab tagama enda territooriumil elavatele lastele
põhihariduse kättesaadavuse (vt ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-d 3, 4, 6 ja 7).
2 Vallal on seega õigus toetuse määramisel vanemaid kohelda erinevalt: sõltuvalt sellest, kas laps
on asunud õppima oma vallas asuvas koolis või teises omavalitsuses asuvas koolis, kuigi tal on
õppekoht oma valla koolis.
PGS § 27 lõike 1 kohaselt on õpilasel õigus õppida elukohajärgses koolis ka juhul, kui ta vajab
koolis tuge. Kui õpilasele ei ole võimalik korraldada koolivälise nõustamismeeskonna soovituse
kohast õpet elukohajärgses kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvas koolis, peab õpilase
elukohajärgne vald või linn koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse
omandamise võimalused ning korraldama transpordi kooli ja tagasi või hüvitama õpilase
sõidukulud (PGS § 48 lg 3).
Seega on Riigikogu näinud ette ka olukordi, kus laps ei saa puude tõttu õppida elukohajärgses ega
üheski teises oma valla või linna koolis ning leidnud, et sellisel juhul tuleb talle leida kool, mis
asub teises omavalitsuses.
Teie hinnangul ei riku ka sel juhul toetusest ilmajäämine lapse ega vanema õigusi, kuna tegemist
ei ole toetusega, mis sõltuks perekonna sissetulekust või majanduslikust olukorrast. Tõite välja, et
valla elanikel on võimalik saada perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi (tervisetoetus,
sotsiaalteenuse toetus ja toetus raske majandusliku olukorra puhul). Lisaks osutatakse vallas
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalteenuseid, muu hulgas tugiisikuteenust,
lapsehoiuteenust ja sotsiaaltransporditeenust.
Muude toetuste ja teenuste olemasolu ei ole seotud koolitoetuse määramise tingimustega. Muid
toetusi ja teenuseid võib vaja minna nii neil, kes saavad koolitoetust, kui ka neil, kellele
koolitoetust ei määrata selle tõttu, et pere on valinud lapsele teises kohalikus omavalitsuses asuva
kooli. Erinev kohtlemine vabatahtliku toetuse määramisel on küll lubatud, kuid siiski ei järeldu
sellest, et vanemat ja tema last võib erinevalt kohelda pelgalt lapse puude alusel, kui selleks pole
ühtegi mõistlikku põhjust.
Asjassepuutuv on üksnes see, et koolitoetuse määramisel koheldakse peresid erinevalt: olenevalt
sellest, kas laps saab puude tõttu valla koolis õppida. Võrreldes puudeta või puudega lapse
vanemaga, kellel on lapsele võimalik valida vallas asuv kool, koheldakse toetuse andmisel
erinevalt vanemat, kelle lapsele ei ole puudest tingitud erivajaduse tõttu võimalik korraldada vallas
asuvas koolis koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet. Üksnes sel põhjusel vanema
koolitoetusest ilmajätmine ei ole põhiseaduse § 12 lõikega 1 ja põhiseaduse § 28 lõikega 4
kooskõlas, kuna koolitoetuse määramata jätmisel puudub mõistlik põhjus. Erineva kohtlemise
eesmärk on mõjutada vanemat valima vallas asuvat õppeasutust. Vallal ei ole võimalik toetuse
määramata jätmisega mõjutada peret Otepää vallas asuva kooli kasuks otsustama, kui lapsel ei ole
objektiivselt võimalik puude tõttu vallas asuvas koolis õppida.
Kohalik omavalitsus peab hoolitsema puuetega inimeste eest (põhiseaduse § 28 lg 4). See
tähendab, et toetuste kehtestamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada puuetega laste ja nende
vanemate õiguste ja vajadustega ning lähtuda põhimõttest, et faktiliselt erinevas olukorras olevale
puudega lapsele tuleb luua teistega võrdsed tingimused. Otepää valla makstav koolitoetus aitab
perel toime tulla kooli alguses tavapärasest suuremate kulutustega sõltumata pere majanduslikust
olukorrast. Kui vald on näinud sellise toetuse ette kõigile vallas elavatele esmakordselt kooli
minevatele oma valla koolis õppivatele lastele, peab vald toetuse andmisel järgima võrdse
kohtlemise põhimõtet ja maksma toetust ka nendele peredele, kellele vald ei saa lapse puude tõttu
valla koolis koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet tagada.
