Õiguskantsler leidis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätteid analüüsides, et need on põhiseadusega vastuolus, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks.
Madise teatas riigikohtu esimehele Villu Kõvele põhiseadusliku järelevalve asjus saadetud arvamuses, et põhiseadusega on vastuolus mitu NETS-i sätet.
“Leian, et vaidlustatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted on vastuolus põhiseadusega, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks. Volitusnorm, mis jätab täitevvõimule piirangute, nende eesmärkide ja intensiivsuse valimisel vabad käed, on lubamatu,” kirjutas õiguskantsler.
Ta lisas, et seda, millistes olukordades ja millised piirangud tohib kehtestada, peab otsustama riigikogu seaduses. Kui tekib seaduses kirjeldatud olukord, on
täitevvõimu ülesanne valida seadusega lubatud piirangute seast eesmärgipärane proportsionaalne piirang ning kohaldada seda üksnes seal, kus vaja, ja nii kauaks, kui vaja.
Madise hinnangul on põhiseadusvastane korralduse vorm, millega seatakse määratlemata isikute ringile määratlemata olukordadeks üldkehtivad kohustused.
“Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks mõeldud üldkohustuslikud
käitumisjuhised tuleb kehtestada määruse vormis. Määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja nende faktilised alused tuleb pidevalt üle vaadata. Määruse puhul on tagatud põhiseaduslikkuse järelevalve. Korraldused on üksikjuhtumite lahendamiseks,” rõhutas ta.
Õiguskantsler tõi näite, et kui ühes konkreetses ettevõttes on haiguspuhang ja kui selle sulgemine mõjutaks märkimisväärselt ühiskonda või majandust, siis otsustab selle ettevõtte tegevuse peatamise just valitsus, mitte aga terviseamet. Olukorras, kus ei lahendata üksikjuhtumit, saab valitsus anda õigusakti ainult siis, kui riigikogu on selleks kehtestanud määruse andmise volitusnormi. Sellist volitusnormi aga pole.
“Seega on Vabariigi Valitsust vaidlusaluseid piiranguid korraldusega kehtestades oma pädevust ületanud. Vabariigi Valitsus on lisaks ületanud põhiseadusest tulenevat pädevust, sest selliste põhiõiguste teostamise seisukohalt oluliste küsimuste lahendamise pädevus on ainult riigikogul,” sõnas Madise.
Ta leiab, et halduskohus tegi õigesti, kui algatas NETS-i normide põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
Õiguskantsler tõi välja, et NETS-i normide alusel antud valitsuse korraldustega on kehtestatud väga intensiivsed põhiõiguste piirangud. Näiteks lähikontaktsete karantiinikohustusega piirati tugevalt paljusid põhiõigusi: liikumisvabadust ja kõiki liikumise võimalusest sõltuvaid põhiõigusi.
“Ei saa välistada, et mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist,” tõdes ta.
Seades vaktsineerimisnõude teiste põhiõiguste teostamise eelduseks, piirati Madise hinnangul isegi põhiõigust elule.
“Elu- ja terviseõiguse piirangu intensiivsust vähendab samas asjaolu, et vaktsineerimine on mõeldud kaitsma eelkõige inimese enda elu ja tervist. Omad riskid on nii COVID-19 läbipõdemisel (kui inimene ei ole vaktsineeritud) kui ka selle haiguse vastu vaktsineerimisel. Peaaegu võimatu on täie kindlusega öelda, kummal juhul on oht konkreetsele inimesele suurem,” leidis ta.
Nakkushaiguse mõiste on NETS-is põhjendamatult lai
Koroonatõendi nõue tegevustes osalemise eeldusena mõjutas Madise hinnangul intentsiivselt inimeste igapäevaelu ja ka ettevõtlusvabadust.
Ta tõi välja ka uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste definitsiooni puudulikkuse ja väga laia tõlgendamisvõimaluse NETS-is. See võimaldab mõistet põhjendamatult laialt käsitleda.
Näiteks saab selle definitsiooni kohaselt pidada uueks ohtlikuks nakkushaiguseks ka kiiresti levivat ja kergesti nakkavat haigust, millele pole tõhusat ravi, kuid millel ei ole olulist mõju rahvatervisele ja mis ei ohusta tervishoiusüsteemi toimimist.
Ka ei ole seaduses määratud selget kohustust pidevalt kontrollida, kas nakkushaigus vastab endiselt uudse ohtliku nakkushaiguse definitsioonile, kuid arvestades põhiõiguste piiramise intensiivsust, peaks seadus Madise hinnangul kohustama valitsust või terviseametit seda pidevalt jälgima. Äralangemise puhul peaks valitsusel olema kohustus korraldus kehtetuks tunnistada.
Lisaks leidis õiguskantsler, et NETS-i sätted ei määratle valitsusele antud volituse sisu ja ulatust piisavalt ja seega võimaldavad need kehtestada põhimõtteliselt ükskõik milliseid nakkuse levikut vähendavaid piiranguid, seejuures võib piirangu kehtestamise lähtekohaks olla pelgalt haiguskolde tekkimise oht.
Err.ee
