“Tähtis on võlgadest kogupilt saada, aga inimene väldib kogunumbri vaatamist, sest see tundub nii kole,” tõi võlanõustaja Evelyn Eichhorst välja väga levinud hirmu. “Kui asjad hakkavad viltu minema – ära võta uut laenu, vaid otsi abi.”
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar võttis kokku täitemenetluse võlgnikud, milline uuring korraldati Eestis esmakordselt. Nimelt uuriti, kes on võlgnikud, kui suuri summasid võlgu ollakse, millised on võlgade liigid, kes on sissenõudjad ja kui pikad on võlgnevused.
Analüüs näitab, et Eestis on 79 000 inimesel kokku 412 782 erinevat võlga, mis on antud kohtutäiturile välja nõudmiseks ning kõigi nõuete summa kokku on 811,1 miljonit eurot. Lisaks võlad, mis pole kohtusse jõudnud, seega ligi miljard eurot. Enim on võlgnike seas inimesi, kelle võlg jääb tuhande ja viie tuhande euro vahele. Sissenõudjad on peamiselt juriidilised isikud, suures osas inkassoteenuse pakkujad, aga ka politsei. Kõige suuremad summad ollakse võlgu krediidiasutustele, ehkki arvuliselt on neid vähem. „Ent kui võlgu on Eestis 79 000 inimesel – kes nad siis on?“ küsis Sinisaar. Selgub, et keskmine võlgnik on 42-aastane mees. Siiski leidub kurioosseid erandeid.
3-aastane laps on juba võlgnikuks sattunud
“Näiteks kõige noorem võlgnik on vaid 3-aastane – võimalik, et ta on selle võla pärinud, mis on pere jaoks väga raske olukord. Õnneks selliseid juhtumeid väga vähe, kuid näitab, milliste probleemidega tuleb perel tuleb tegeleda,” rääkis Sinisaar.
Analüüsist selgub ka, et vanim võlgnik on 98-aastane. Kokku 55 000 alaealise lapse vanematel on võlg. 57 protsenti võlglasi on eestlased ning kõige enam elab võlglasi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, ehkki osakaalu mõttes on neid kõige enam Ida-Virumaal – kümnendik elanikest. Keskmiselt on ühel inimesel viis erinevat võlga. 33 protsenti võlgnikke on töötamise registris, ent valdavalt on töötasud väikesed, alampalga jagu kuus või isegi alla selle. Töötavatel inimestel on enamasti suuremad võlad ning pensioniealistel jälle on rohkelt väikseid, alla saja euroseid võlgu.
Võlanõustaja Evelyn Eichhorst muretses, et võlgu jääb järjest rohkem noori ja töötavaid inimesi, kes jäävad hätta tarbimislaenude tasumisega, kuid kodulaenudega kimpu jäänuid on vähe. “Inimene tuleb nõustaja juurde siis, kui ta laenu enam rohkem võtta ei saa ning asi on jõudnud kohtutäiturini, kes on kontod on arestinud,” tõi nõustaja välja kurva trendi. “Mida varem pöörduda, seda parem.”
Paraku tullakse pahatihti väga hilja. Ta osutas, et kui tema poole pöördub inimene, kellel on 10 erinevat võlga pole see veel kõige suurem juhtum. „Hetkel on ühel minu poolt nõustataval inimesel 52 nõuet kogusummas üle 100 000 euro,“ lausus ta. „Nõustaja juurde jõuavad pigem naised ning mehed tulevad pigem juhul, kui naised on nad kaasa võtnud.“
Eichhorst selgitas, kuidas nõustamine toimub. Nimelt alustatakse ülevaate saamisega võlgadest, seejärel vaadatakse üle inimese majanduslikud võimalused. “Pean teadma, kas inimene on võimeline isegi 5 eurot kuus võlausaldajale maksma. Kui inimene ise ei soovi võlaga tegeleda on olukord lootusetu, aga kui ta soovib kaasa töötada, siis pole olemas lootusetut olukorda,” julgustas ta.
Kõige halvem, mida inimene saab teha ning pahatihti ka teeb, on Eichhorst sõnul see, et võetakse järjest aina uusi laene peale, millega makstakse eelmiste laenude kuumakseid. “Tähtis on võlgadest kogupilt saada, aga inimene väldib kogunumbri vaatamist, sest see tundub nii kole,” tõi ta välja levinud hirmu.
Esimese asjana soovitab ta üle vaadata oma kulutuste pool, et üldse mõista probleemi tekkimise juurpõhjuseid. Eichhorst rõhutas siin, et kui seda ei tehta, ei aita teda isegi lotovõit, sest kui raha kulutamisel vana käitumismustrit ei muuda, jõuab inimene peagi vanasse olukorda tagasi.
Võlanõustamisele tulekut häbenetakse
Ta möönis, et võlgadega tegelemine ja juba ainuüksi nõustamisele tulek nõuab suurt eneseületust: “Inimesel on häbi, et oleme ju nii edukad tarbimisühiskonnas, kuid mina ei saanud hakkama.” Ta julgustas alati pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, sest pakutakse ju ka tasuta juriidilist teenust.
Eichhorst tõi võlgade probleemi osas paralleeli tervisliku toitumisega – valikud on tegelikult lihtsad, kuid tüütud. “Selgeks tuleb teha, mida sul tegelikult on vaja osta, kuidas lahendad asju soodsamalt. Kui asjad hakkavad viltu minema – ära võta uut laenu, vaid otsi abi. Esmalt vaata üle majanduslikud võimalused, vaata üle kõik võlad ning otsi inimene enda kõrvale, kes suudab abiks olla,” soovitas võlanõustaja ta.
Inbanki riskijuht Marko Varik rääkis sellest, millised on panga soovitused ja ootused, kui finantsraskused ootavad ees. Inbank tegeleb nimelt väikefinantseerimisega ilma tagatiseta ning kinnisvaratagatisega laene ei anna. Ta tõi ühe näite kehvast maksehäirest ning käis läbi kõik etapid. Maksehäire saab alguse mingist sündmusest- ootamatu suurem kulu, sissetuleku katkemine, haigus.
“Alati jääb ajaaken, kui sündmus juhtub, inimene teab, et tal on probleem, kuid laenuandjatel info puudub. Panga soovitus on tegeleda probleemiga varakult, see ongi parim hetk pöörduda panga poole ja leida kohe lahendus,” sõnas ta. Kui seda sammu ette ei võta, jõuab kätte esimene maksepäev, mil inimene juba võlgu jääb. Seda peetakse esialgu veel lühiajaliseks makseviivituseks, millele pank esimese hooga teeb automaatse meeldetuletuse. Kui sellele ei reageerita, on see Variku sõnul tõsisem signaal pangale.
“Mida hilisemasse etappi maksehäire jõuab, seda vähemaks jääb võimalusi ning olukorra lahendamine muutub kliendi jaoks üha kallimaks,“ lausus ta. „See on juba signaal, et tegu on püsiva probleemiga.”
Edasi jätkab pank meeldetuletuste saatmist, kuid püüab ühendust saada telefoni teel, et arutada võimalikke lahendusi. Sel etapil avalikustatakse info maksehäire kohta, et teised turuosalised, kes laenu pakuvad, seda teaks. Reeglina juhtub see 45 päeva pärast maksehäire algust.
Varik toonitas, et maksehäiret ei tehta kunagi avalikuks ilma kliendi teadmata. Kui klient endiselt ei reageeri, see tähendab, et võlgu on jäetud juba kolmas makse, pank loovutab nõude inkassole. See on kokkuvõtlikult võlamenetluse areng esimesed kolm-neli kuud. Varik soovitas olla pangaga aus ja läbipaistev, anda õiged kontaktandmed ning näidata üles initsiatiivi ja koostöövalmidust. “Mitte mingil juhul ei tohiks võtta uusi lühiajalisi laene, et maksta kuumakseid, sellega probleemi ei lahendata, vaid viiakse ennast üha sügavamasse probleemi,” osutas ta.
Arvestama peab tema sõnul ka sellega, et maksehäire märge jääb krediidiregistrisse ka siis, kui see on tasutud – märguandeks laenuandjatele, et inimesel on olnud maksehäire.
Varik möönis, et reeglina käituvad inimesed vastavalt soovitusele, nimelt 2020. aasta alguses, kui puhkes koroonapandeemia, pöörduti paljuski juba ennetavalt, sest oli ette näha võimalike makseraskuse tekkimist. “Need kliendid, kes näitavad üles initsiatiivi – neil on positiivsem tee lahenduseni, sest tegu on vastutustundliku kliendiga ja pank tuleb talle vastu,” julgustas ta koheselt pöörduma. Statistikast selgub, et kogu kliendibaasist on siiski vaid üks protsent neid, kes ei soovi kuidagi oma probleemiga tegeleda. “Olukord täna on isegi parem, kui enne koroonakriisi algust. Siin võib olla mitmeid põhjuseid, ent kindlasti ollakse ettevaatlikumad.”
Inkassofirma juht Maapalu: rahatarkus kasvab, kuid ikka jäädakse võlgu
Julianus Grupi juhataja Ülar Maapalu sõnas, et Eesti majanduse olukord on väga hea ning võlgade summa suhtarvuna majandusse pole liiga suur ja terav probleem. “Võlgnike ja võlausaldajate jaoks on probleem siiski terav,” osutas ta.
Probleemiks on, et võlgu jäänud inimesega räägitakse ning lepitakse kokku, kuid ta ei hakka kokkulepet täitma. Aasta jooksul jõuavad need juhtumid kohtumenetlusse. Maapalu toonitas, et võla eest ära põgeneda ei saa, vaid olukord tuleb lahendada. „Kui satutakse täitemenetlusse, mis kestab kümme aastat, siis selle aja jooksul ei saa sisuliselt majanduselust osa võtta,“ selgitas ta.
Maapalu sõnul vajavad inimesed abi oma rahaasjade korraldamiseks – selleks on riigi poolt võlanõustamine, aga ka meedias saated raha juhtimisest ning seega rahatarkuse kasv toimub pidevalt. “Paraku pole mitte kunagi inimesed piisavalt targad, et probleeme ei tekiks.”
Maapalu soovitas alati endalt küsida, kas mul on seda krediiti vaja, sest see on finantsvõimendus. „Ent kui juba ollakse võlgu jäänud, siis mida rutem sellega tegeleda, seda odavam ning vähem stressi tekitav see on. Kümme aastat stressis elada ei ole seda väärt,” kutsus ta üles mõistlikult rahaasju ajama.
