Täna süüdatakse neljas advendiküünal ja see tähendab, et jõulud ongi käes. Tänapäeval peavad tööinimesed jõululaupäevani ootama, kuid maarahvas võttis vanasti tänasest alates pühad sisse.
Jõulud on maarahva aastavahetuse pühad, mis kestavad pööripäevast uue aastani. Jõuluks puhastatakse hoolega kogu majapidamine ja valmistatakse rikkalikud piduroad.
Advendiaeg koosneb neljast nädalast enne esimest jõulupüha. Advendipühapäevi on seega neli, esimesega algab kirikuaasta. Advent pärineb ladinakeelsest sõnast adventus ning märgib Issanda tulemist, mida kuulutabki ette Jeesuslapse sünd. Eesti vanas rahvakombestikus jõuluootus advendiajaga ei seostunud. Advendipühapäeva hakati meil tähistama alles 20. sajandi lõpupoole advendiküünalde süütamisega (vastavalt 1., 2., 3. küünal) ja kokkutulemisega väljakukuuse juurde.
ADVENT
Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäevade periood, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus. Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24. detsember).
Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest: Adventus Domini – Issanda tulek.
Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihaks saamist) ehk esimest tuleku aega.
Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõpul.
Advendiaeg on paastuaeg.
Advendiaja liturgiline värv on violetne.
Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval üks uus küünal:
I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
II-IV advendipühapäevade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.
