Lääne kaitseliit NATO valmistub nüüd selleks, milleks ta varem valmis polnud – otseseks sõjaliseks kokkupõrkeks Venemaaga.
Sõda Venemaaga on päevakorras 11. juulil Leedu pealinnas Vilniuses algaval bloki tippkohtumisel, aga NATO pole selleks sõjaks valmis, ütles endine liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja asetäitja Sir Richard Shirreff väljaandele Newsweek.
„See vajab tõelist äratust,” ütles ta, kritiseerides alliansi liikmete sõjaliste eelarvete kahanemist, kuigi on ka erandeid, näiteks Poola.
„Ida-Euroopas käib tohutu sõda. See on maismaa- ja õhusõda ning seega on vaja investeerida õhku ja maasse ning seda pole tehtud,” ütles Shirreff. „Eelmisel aastal Madridi tippkohtumisel teatas (alliansi peasekretär) Jens Stoltenberg, et NATO suurendab oma väga kõrge valmisolekuga vägesid 300 000-ni – seda lihtsalt pole juhtunud.”
Endine Briti kindral ütles, et Ühendkuningriigi armee on näide sellistest kärbetest kogu bloki ulatuses, kuna tema arvates on kaitseorganid uskunud, et Hiina, mitte Venemaa on suurim pikaajaline oht.
„Siin loeb geograafia ja Venemaa on kelgule lähim hunt,” ütles konsultatsioonifirma Strategia Worldwide juhtivpartner Shirreff. Ta usub, et alliansi „heidutusvõime ebaõnnestus”, jättes kasutamata võimaluse oma võimeid üles ehitada pärast seda, kui Putin 2014. aastal Krimmi vallutas.
„Kas ma olen kindel, et NATO suudab tõesti luua konventsionaalseid vägesid, mis on valmis konventsionaalseks sõjaks Venemaaga? Ei, ma ei ole,” lausus ta.
Isegi kui Kreml ja Venemaa riigimeedia väidavad, et sõda juba käib Moskva ja NATO vahel, on allianss näinud vaeva, et vältida otsest rolli lahingutes, selle asemel varustades Ukrainat Moskva agressiooni vastu võitlemiseks.
Kuid üks NATO kõrgeimaid ametnikke, admiral Rob Bauer ütles maikuus, et allianss peab valmistuma tõsiasjaks, et „konflikt võib tekkida igal ajal” otse Moskvaga, vahendas Reuters.
Seetõttu vaatab NATO läbi tuhandeid lehekülgi salastatud dokumente, mis kirjeldavad piirkondlikke plaane ja juhiseid selle kohta, kuidas liikmed saavad oma vägesid ja logistikat täiendada kõige üksikasjalikumates plaanides pärast külma sõja lõppu.
Plaanid hõlmavad ka vägede määramist erinevate piirkondade kaitsmiseks ja annavad üksikasju selle kohta, „kuhu, mida ja kuidas paigutada”, ütles Stoltenberg eelmisel kuul Reutersi teatel. See tugineb protsessile, mille ajendiks oli Krimmi annekteerimine, mille järel lääneliitlased paigutasid Ida-Euroopasse lahinguvägesid.
See, mida tippkohtumisel arutatakse, „näeb välja nagu kokkuvõtte tegemine, et toetada seda, mida NATO on niikuinii ette valmistanud ja teinud”, ütles Newsweekile alliansi endine peasekretäri asetäitja Rose Gottemoeller.
Märtsis teatas Stoltenberg, et allianss paigutab Bulgaariasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse neli uut lahingugruppi, millest igaühes on umbes 1500 sõdurit.
Stoltenberg ütles, et eesmärk on „tugevdada NATO positsiooni kõigis valdkondades, suurendades oluliselt vägesid alliansi idaosas, maal, õhus ja merel”. NATO-l on juba lahingugrupid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.
„Nad on eesliin ja kui venelased peaksid ründama, võtavad nad vastu esimesed löögid,” ütles Gottemoeller. „See ei jäta Venemaale kahtlust, et kui ta ründab NATO allianssi ühes kohas, näiteks Balti riikides, ründab see kogu NATO-t ja kogu NATO reageerib koheselt.”
Ta ütles, et NATO ja Moskva vahelise sõja kavandamine on osa peaaegu kümme aastat kestnud jõupingutustest viia allianss tagasi kindlamale kaitsepositsioonile kui see oli pärast külma sõja lõppu ja 11. septembri rünnakuid, misjärel keskenduti terrorismivastasele võitlusele.
„NATO on teadnud alates 2014. aasta sissetungist Krimmi ja sellest, kuidas Venemaa on NATO piiride suhtes üldiselt tõrjuvam olnud, et NATO-l võib tekkida vajadus olla valmis väga kiiresti võidelda ja end kaitsta Venemaa rünnaku vastu,” ütles Gottemoeller.
Olles piisavalt mures Euroopa suurima sõja pärast alates 1945. aastast, olid lääneriikide pealinnad korraks hirmutatud Vene raketi ilmumisest NATO liikmesriiki Poolasse 2022. aasta novembris ja alliansi põhikirja kollektiivse kaitse tõotuse viienda artikli tagajärgedest.
Hinnang, et see tuli tõenäoliselt Ukrainast, kes üritas kinni püüda Moskva raketti, jahutas pinget, kuigi kuu aega hiljem avaldatud mittetulundusliku mõttekoja Rand Corporation aruanne ütles, et NATO toetus Kiievile „äratas mure võimaliku Venemaa kättemaksu pärast alliansile”.
Aruanne märgib, et USA ja NATO planeerijad on pikka aega keskendunud otsese konflikti ettevalmistamisele Venemaaga, kuid sõda Ukrainas „on loonud ainulaadsed asjaolud, mis muudavad Venemaa piiratuma rünnaku usutavaks”.
Rand tõi oma ettekandes välja erinevad stsenaariumid, mis hõlmavad Venemaa rünnakut NATO sihtmärgile, kuidas allianss reageerib ja milline on Moskva järgmine samm.
„Demonstratiivne” rünnak võib olla näiteks lennuväljal, kus on vähe hukkunuid. „Fokuseeritud” löök oleks mõjusam ja võib mõjutada NATO operatsioone.
Edasi võivad „vähem vaoshoitud” löögid sõjalistele ja tsiviilobjektidele tuua kaasa olulisi kaotusi, potentsiaalselt nii tsiviilisikutele kui ka sõjaväelastele. Aruandes järeldatakse, et suurema intensiivsusega Venemaa rünnakud jätavad USA-le vähem võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks.
NATO igasugune reaktsioon Moskva-vastasele rünnakule „sõltub sellest, mida rünnakust arvatakse”, ütles Randi aruande kaasautor ja vanempolitoloog Karl Mueller Newsweekile.
„Kui venelased on paanikas ja tunnevad end meeleheitel, siis suhtutakse sellesse teisiti kui siis, kui arvatakse, et nad teevad seda sõjalistel põhjustel, sest nad arvavad, et see on hea viis sõda võita,” ütles ta.
Vilniuses toimunud tippkohtumine näitab, et NATO on jõudmas oma kaitsestrateegia uude etappi, kus Soome liitus ja Rootsi liitumine seiskus.
„Seal on palju arutelusid selle üle, milliseid kohustusi üksikud riigid võtavad, kes millesse vägesid panustab, ja tõenäoliselt tehakse palju jõupingutusi nende koordineerimiseks,” ütles Mueller.
„Valmistumine on praegu mõnes mõttes lihtsam kui poolteist aastat tagasi, sest sõda on palju Venemaa sõjalisi võimeid rikkunud,” ütles ta. „NATO-l on võimalus teha suuri muudatusi alliansi kaitsestrateegias ja -korralduses.”
Eestinne.fi
