Sõjalisse liitu NATOsse kuulub mitu riiki, mille kodanike pühendumises NATO ühisele kaitsele võib kahelda.
Lisaks ei soovi suurem osa kodanikke valdavas enamikus NATO riikides sõjalisi kulutusi suurendada, kuigi alliansi eesmärgiks on neid praeguselt tasemelt suurendada, vahendab Helsingin Sanomat.
See info kajastub NATO viimases liikmesriikide kodanike uuringus. Uuring viidi läbi kevadel kõigis NATO riikides ja Rootsis. Soome osales uuringus esimest korda NATO liikmena.
NATO tellib kõigis oma liikmesriikides kaks korda aastas uuringu, mis kaardistab kodanike vaateid julgeolekukeskkonnale ja kollektiivkaitsele. Küsitlusi korraldatakse aasta lõpus ja kevadel.
Pealkirja tasandil edastab NATO oma uurimuste tulemusi üldiselt positiivselt.
Viimases uuringus nendib allianss muu hulgas, et suur enamus vastanutest (73 protsenti) peab NATO-t oluliseks oma riigi tulevase julgeoleku seisukohalt ning 70 protsenti hääletaks referendumi korral NATO-sse jäämise poolt.
Uuringu üksikasjadest ilmnevad aga üllatavalt suured erinevused erinevate NATO riikide kodanike vaadetes.
Uuringust võib järeldada, et NATO on seestpoolt rohkem mõranenud liit, kui ühtsust ja ühiseid väärtusi rõhutava avalikult nähtava kilbi pealt arvata võiks.
NATO kommunikatsioon tõstab esile oma värskeima, juulis avaldatud küsitluse tulemusi muu hulgas, et 64 protsenti NATO riikide kodanikest leiab, et nende riik peaks kaitsma mõnda teist rünnatud NATO riiki.
Koguprotsent ei näita, et eri riikide vahel oleks olulisi erinevusi.
Kõige entusiastlikumad oleksid norralased teiste nimel sõtta minema (80 protsenti), kõige vähem aga põhjamakedoonlased (32 protsenti).
71 protsenti soomlastest on valmis kaitsma mõnd teist NATO riiki. See näitaja on NATO riikide seas kuuendal kohal.
Koguni kaheksas NATO liikmesriigis toetas alla poole kodanikest liitlase nimel sõtta minekut. See on oluline küsimus, sest otsuste tegemine NATO-s põhineb konsensusel.
NATO rõhutab ka, et koguni 73 protsenti alliansi kodanikest toetab sõjaliste kulutuste hoidmist praegusel tasemel või nende suurendamist. Näit on suur ja näib toetavat NATO eesmärki suurendada sõjalisi kulutusi.
Suur hulk jaguneb aga kaheks väiksemaks osaks. See hõlmab neid, kes soovivad hoida jooksvaid kulutusi muutumatuna, ja neid, kes soovivad kulutusi suurendada. Mõlemat küsiti eraldi.
Tegelikult soovib vaid 37 protsenti kõigist NATO riikide kodanikest sõjalisi kulutusi suurendada ja 36 protsenti sooviks kulutusi samal tasemel hoida.
NATO-s on vaid viis riiki, kus enam kui pooled kodanikest soovivad kulutusi varustusele suurendada.
Bulgaaria on tipus 57 protsendiga. Teiseks on toetus sõjaliste kulutuste suurendamisele ehk pisut üllatav Saksamaal (55 protsenti), kus valitsus teeb tohutuid investeeringuid kaitsesse.
89 protsenti soomlastest soovib sõjalisi kulutusi säilitada või suurendada. Kulutuste suurendamist toetab aga vaid kolmandik inimestest.
NATO deklareeritud eesmärgi ehk vähemalt kaks protsenti rahvuslikust koguproduktist saavutab sel aastal vaid 11 liidu liiget 31 liikmesriigist.
NATO küsitlusest selgub, miks varustuse kulutuste kasv nii tagasihoidlikult toimub: tõusu toetab enamus vaid mõnes NATO riigis ja ka siis napilt. Nii on see siiani, kuigi Venemaa peab Ukrainas ulatuslikku agressioonisõda.
NATO riikidest on viimasel ajal kõige kiiremini oma varustuskulutusi suurendanud Poola. Ka seal arvab uuringu järgi vaid 41 protsenti, et varustust tuleks suurendada.
NATO sai ka teada, kui mures on erinevad riigid NATO riigi sõtta mineku pärast.
Üllataval kombel ei valmista see enim muret Venemaa naaberriikide, vaid Lõuna-Euroopa riikide, nimelt Hispaania (78 protsenti) ja Portugali (77 protsenti) kodanikele.
53 protsenti soomlastest on mures NATO riigi sõtta sattumise pärast. See näit on NATO riikide seas tagantpoolt kuuendal kohal.
Üks küsitluse teema oli see, kui tugevalt tahavad NATO riigid Ukrainat toetada. Enim toetajaid oli Islandil (89 protsenti), Soomes (84 protsenti) ja Portugalis (84 protsenti).
Kõige vähem entusiastlik oli Bulgaaria toetama Ukrainat (36 protsenti).
Teiste seas oli ka küsimus, kas inimesed usaldavad oma riigi meediat edastamaks tõest pilti Ukraina sõjast.
Küsitluse järgi usaldavad soomlased kõigist NATO riikide kodanikest kõige enam seda, et meedia edastab Ukrainast õiget pilti. 36 protsenti soomlastest usub meediat väga ja 47 protsenti mõnevõrra.
Teisest küljest on NATO-s mitu riiki, kus meediat väga vähe usutakse. Need on Bulgaaria (vaid 4 protsenti usub meediat), Slovakkia, Põhja-Makedoonia ja Ungari.
