NATO Parlamentaarne Assamblee (PA) võttis tänasel plenaaristungil vastu avalduse, kus mõistab karmilt hukka Venemaa sõja Ukraina vastu ning kutsub suurendama Ukrainale sõjalise, humanitaar- ja rahalise abi andmist.
Riigikogu NATO PA delegatsiooni esimehe Marko Šorini sõnul oli algselt Kiievis toimuma pidanud, kuid Venemaa algatatud sõja tõttu Vilniuses toimunud kevadistungi põhieesmärgiks avaldada tugevat toetust Ukrainale.
Kohtumistel saadi tema sõnul ülevaade hetkeolukorrast Ukrainas, samuti arutati Eestile väga olulist heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist alliansi idatiival ning räägiti ootustest Madridis kuu aja pärast toimuvale NATO tippkohtumisele. „On märgiline, et tänasel plenaaristungil osalesid sõnavõtuga ka äsja NATOga liitumise taotluse esitanud Soome ja Rootsi parlamendi juhid. Meie põhjanaabrite ühinemine annab suure panuse kogu piirkonna julgeoleku kasvu,“ ütles Šorin.
Ukraina toetuseks tehtud avalduses kutsub NATO PA liikmesriikide valitsusi ja parlamente jätkama üleilmse koalitsiooni tugevdamist, et toetada igakülgselt Ukrainat ning suurendada sõja lõpetamiseks survet Venemaale. Avalduses kutsutakse hoidma ja laiendama Venemaale kehtestatud sanktsioone, suurendama oluliselt luureandmete jagamist ning sõjalise ja humanitaarabi andmist Ukrainale, samuti sõjapõgenike toetamist nii Ukrainas kui ka riigist väljaspool. Muu hulgas kutsub NATO PA toetama ka Venemaa toime pandud sõjakuritegude uurimist ja nende toimepanijate kohtu ette toomist.
NATO PA kevadistungil Riigikogu esindanud Šorin osales Vilniuses ka Põhja- ja Baltimaade delegatsioonide kohtumisel ning kohtus Gruusia ja Kosovo esindajatega. Reedel alanud ja esmaspäeval lõppenud kevadistungist võttis kokku osa enam kui 230 saadikut NATO 30 liikmesriigist ja pea 20 partnerriigist ja -institutsioonist.
