Koroonaviiruse levimuse seireuuring näitab, et nakkusohtlikke täisealisi on mitu korda vähem ja koroonaviirusevastaste antikehadega täiskasvanuid poole võrra rohkem kui kuu aega tagasi. Veidi enam kui pooled viirusevastaste antikehadega inimestest on saanud kaitse vaktsineerimise teel.
8.–19. aprillini toimunud seireetapis tehti juhuvalimi alusel koroonatest 2624 täiskasvanule. Neist 2491 andis ka vereproovi koroonaviirusevastaste antikehade taseme määramiseks. Analüüsist selgus, et positiivse proovi koroonaviiruse suhtes andis 54 inimest (2,3%), kellest 14 olid nakkusohtlikud ja ülejäänud 40 haiguse juba läbi põdenud. Võimalike nakkusohtlike täiskasvanute osakaal rahvastikus on seega 0,6%, mis tähendab, et koroonaviiruse nakkust võib edasi anda iga 180. täiskasvanu ja nakkusohtlikke täisealisi on Eestis keskmiselt 5900. Seda on möödunud kuuga võrreldes üle nelja korra vähem. Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda väljendas heameelt, et nakatunute arv on vähenenud kõigis vanuserühmades.
Koroonaviirusevastaste antikehade uuring näitas, et need on tekkinud enam kui igal kolmandal täiskasvanul (36%), kellest üle poole (55%) on saanud antikehad vaktsineerimise teel. „Antikehadega inimeste osakaal on eriti suur vanemate kui 65-aastaste seas (58%), kuid see kasvab jõudsalt ka 40–65-aastaste vanuserühmas. See lubab loota, et ka haiglate koormus hakkab peagi leevenema,“ selgitas Kalda.
Käitumisuuringust selgus, et koos nakatunute arvu kahanemisega on vähenenud ka lähikontaktide arv. Äsja lõppenud uuringuetapis selgus, et koroonahaigega on olnud kokkupuutes või lähikontaktis iga 17. täiskasvanu (märtsikuises seireetapis oli kontakt olnud igal kümnendal täisealisel). Võrreldes märtsiga on vähenenud nende inimeste hulk, kes püüavad hoiduda füüsilistest kohtumistest ja püsida kodus. Samas on rohkem neid, kes sooviks end võimaluse avanedes vaktsineerida.
„Kuigi saame seekordse uuringuetapi järel anda julgustavaid sõnumeid, tuleb siiski tõdeda, et oleme ühiskonna turvalise immuniseerituse taseme saavutamisel alles poolel teel. Viiruse levik on küll raugemas, kuid selleks, et langus jätkuks ja saaksime sarnaselt möödunud aastaga minna suvele vastu madalate nakatumisnäitajatega, tuleb veel mõnda aega oma kontakte piirata, hoides teistega turvalist distantsi ja vältides suuremaid kogunemisi siseruumides,“ ütles Kalda.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
