Paljudele võib tunduda kummaline või liig ettevaatlik, kui naine enne autosse istumist heidab pilgu tagaistmele. Tegelikkuses ei ole see harjumus juhuslik ega liialdus, vaid sageli peegeldus sügavamatest mõttemustritest, elukogemustest ja sisemisest turvatundest. Väga sageli korduvad selle käitumise taga samad konkreetsed põhjused.
Esimene põhjus on kõrgendatud ohutaju. Need naised on loomult tähelepanelikud ja harjunud märkama detaile, mida teised ignoreerivad. Nad ei otsi ohtu igal sammul, kuid nende aju töötab ennetavalt ja eelistab kindlust enne tegutsemist.
Teiseks on paljudel neist varasem kogemus, mis on õpetanud ettevaatlikkust. See ei pea olema otsene trauma, vaid ka kuuldud lood, nähtud olukorrad või ebamugavad kogemused, mis on jätnud alateadliku jälje ja kujundanud käitumist.
Kolmandaks mängib rolli vastutustunne. Sageli on need naised harjunud hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka teiste turvalisuse eest. Kui autos sõidavad lapsed, sõbrad või pereliikmed, tajuvad nad vastutust juba enne rooli istumist.
Neljandaks on tagaistme kontrollimine seotud vajadusega tunda kontrolli. See ei ole kontroll teiste üle, vaid oma keskkonna üle. Teadmine, et kõik on nii, nagu peab, loob sisemise rahu ja aitab keskenduda sõitmisele.
Viiendaks näitab see käitumine kõrget eneseteadlikkust. Need naised kuulavad oma sisetunnet ega ignoreeri väikseid sisemisi hoiatussignaale. Nad ei vaja loogilist põhjendust, kui tunne ütleb, et tasub korraks vaadata.
Kuuendaks on paljud neist harjunud mõtlema ette. See on iseloomujoon, mis avaldub ka muudes eluvaldkondades, olgu selleks töö, suhted või igapäevased otsused. Ennetamine on nende jaoks loomulikum kui tagantjärele tegelemine.
Seitsmendaks võib põhjus peituda vajaduses tunda end füüsiliselt ja emotsionaalselt turvaliselt. Auto on suletud ruum ja selle turvalisus mõjutab otseselt sisemist rahu. Kui see tunne on paigas, on ka sõit pingevabam.
Kaheksandaks on sellistel naistel sageli tugev ellujäämisinstinkt. Nad ei pea end kartlikuks, vaid realistlikuks. Nad teavad, et maailm ei ole alati ettearvatav ja väike ettevaatus ei tee kellelegi kahju.
Üheksandaks peegeldab see käitumine iseseisvust. Need naised ei eelda, et keegi teine hoolitseb nende turvalisuse eest. Nad võtavad vastutuse enda kätte ja tegutsevad vastavalt oma vajadustele.
Kümnendaks on tagaistme kontrollimine sageli harjumus, mis on kujunenud ajapikku. See ei ole teadlik hirmureaktsioon, vaid automaatne tegevus, mis annab ajule signaali, et olukord on kontrolli all.
Üheteistkümnendaks näitab see sisemist tugevust. Need naised ei muretse selle pärast, kuidas nad teiste silmis paistavad. Nad eelistavad end tunda kindlalt ja rahulikult, isegi kui keegi peab seda liialduseks.
Kokkuvõttes ei ole tagaistme üle vaatamine märk ärevusest või liigsest ettevaatusest, vaid teadlikust ja küpsest suhtumisest enda heaolusse. See on vaikne, kuid kõnekas näide sellest, kuidas sisemine tarkus väljendub igapäevastes väikestes tegudes.
Loe teisi huvitavaid teemasi SIIT
