Mustsõstrakasvatajad tõdevad, et tänavune marjasaak on enneolematult kehv, kuna põõsaid tabasid õitsemise ajal kevadised külmalained.
Suvise põua tõttu on mari jäänud ka tavapärasest väiksemaks. Tarbija jaoks tähendab see kuni veerandi võrra kõrgemat hinda.
Setomaal Alliku mahetalus kümnel hektaril mustsõstraid kasvatav Alar Allik ütles ERR-ile, et tänavune mustsõstra saak on nii kehv, et ajab lausa naerma.
“Ise ajab naerma juba, et nii kehv on. Väga headel aastatel on kolm kuni neli tonni hektari kohta, keskmine võiks maheda puhul olla kaks tonni, halbadel aastatel on tonn hektari kohta. Sel aastal saime ühelt viie hektari suuruselt põllult kokku 740 kg marja,” rääkis Allik.
Loe ka: Must sõstar aeglustab vananemist ja soodustab keskendumisvõimet
Kehva saagi põhjuseks on Alliku sõnul kevadine külm.
“Õitsemise ajal käis külmalainetus, ta ei käinud veel ainult üks kord vaid mitu päeva järjest, võttis õied ära,” rääkis Allik.
Võru vallas Peedo talus 12 hektaril mustsõstart kasvatav Aare Rätsepp tõdes, et tal pole lootust üldse saaki saada. Ta on juba võimaliku kahju, mis ulatub mitmekümne tuhande euroni, ka kokku arvestanud
“Täpselt nii ongi, et kevadine külm võttis ära enamuse. Hetkel on küsimus, kas ma üldse proovin midagi koristada. Marja on väga vähe ja rea otste peal ainult mõni meeter, ülejäänud põld on täitsa tühi.”
Küsimusele, mis talle kui marjakasvatajale tähendab, vastas Rätsepp: “Praeguste hindande juures raske prognoosida, aga laias laastus mingi 50-60 tuhat eurot.”
Mure olematu saagi pärast on üldine. Oma panuse andis niigi halba seisu ka suvine põud, mistõttu on mari ka väikene.
Tarbija jaoks tähendab praegune seis aga seda, et tuleb arvestada kuni 25 protsenti kõrgemate hindadega. Aga ka sellega, et “hilised ärkajad” ei pruugi marja üldse saadagi, sest seda lihtsalt kõigile ei jagu.
Err.ee
