Must sõstar aeglustab vananemist ja soodustab keskendumisvõimet
Eesti üht populaarsemat aiamarja musta sõstart võib vabalt pidada kohalikuks supertoiduks. See sisaldab ohtralt C-vitamiini ja antioksüdante, aitab kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele ja parandab organismi vastupanuvõimet haigustele.
Sõstraliste sugukonda kuuluv must sõstar on Eestis kasutusel kui populaarne aia- ja ka ravimtaim. Selle marjad on maitsvad nii värskelt, hoidistena kui ka talveperioodil sügavkülmast võetuna. Mustasõstrakestad sisaldavad antioksüdantseid looduslikke pigmente antotsüaniine, mis annavad marjale punase, lilla või sinise värvuse.
Eestlaste menüüsse on suvel kasvavad mustad sõstrad kuulunud suhteliselt pikalt. Esimene ajalooline viide marja kohta Euroopas on pärit 17. sajandist. Kuid siis oli sõstar rohkem tuntud oma meditsiiniliste kui kulinaarsete omaduste poolest. Toona leiti, et mari leevendab kurguvalu, mis viitab vilja rikkalikule C-vitamiini sisaldusele.
Tugevdab immuunsüsteemi ja soodustab ajutegevust
Mustal sõstral on organismile ohtralt positiivseid mõjusid ning enim on tuntud võimas turgutus immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi tugevdamisele aitab kaasa sõstras sisalduv suur C-vitamiini kogus, mis on igapäevaselt vajalik mitmete füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Riinu Rätsepa sõnul võib C-vitamiini pikaajaline ja kestev puudujääk toidus põhjustada erinevaid haiguslikke sümptomeid. Kergematest nohu, köha, palavik kuni tõsiste põletikuliste ja krooniliste haigusteni välja.
Musta sõstra viljades ehk marjades leiduv C-vitamiini kogus teeb sõstrast supertoidu. Näiteks päevane soovituslik C-vitamiini tarbimiskogus 100 milligrammi leidub keskmiselt 80 grammis mustades sõstardes. Sama koguse C-vitamiini saamiseks oleks vaja tarbida 200 grammi punaseid sõstraid või 230 grammi apelsini.
Lisaks organismi tugevdamisele aitavad mustad sõstrad aeglustada organismi vananemist ning soodustavad keskendumisvõimet ja ajutegevust. See tuleneb suurest antioksüdantide sisaldusest marjades. Keskendumisvõime ja ajutegevuse soodustamiseks tarvitatakse tavaliselt musta sõstra ekstrakti toidulisandina. Selles sisalduvad antioksüdandid vähendavad kehas vabade radikaalide laastavat toimet ning aeglustavad inimese kognitiivse süsteemi allakäiku. Samuti aitavad need vältida dementsuse ehk nõdrameelsuse arengut.
Must sõstar on üks kõrgeim antioksüdantide sisaldusega mari. Teda edestavad ainult aroonia ja jõhvikas. Samuti on musta sõstra liigikaaslastes punases ja valges sõstras oluliselt vähem antioksüdante. Sellele viitab ka nende sõstarde nõrgem värvipigment.
Must sõstar kiirendab ainevahetust ja teravdab nägemist
Kuigi enim on teada musta sõstra suur C-vitamiini sisaldus, leidub marjades ka erinevaid A- ja B-vitamiine. Need soodustavad organismi ainevahetust, on kasulikud nahale ja nägemisele. Näiteks tiamiin (B1) on vajalik süsivesikute lagundamiseks, riboflaviin (B2) on võtmeelement valgu ja rasva lagundamisel.
Samuti aitavad ainevahetusele kaasa mustas sõstras leiduv vask, kaltsium, fosfor, mangaan, magneesium ja kaalium. Kiirem ainevahetus tugevdab omakorda immuun- ja närvisüsteemi ning rakkude arengut. Selle tulemuseks on parem nahk ja toonuses lihased.
A-vitamiin on kasulik limaskestadele, nahale ja silmadele. A-vitamiinile lisaks aitavad hoida teravat silmanägemist ning ennetada hallkae ehk katarakti (silmasisese läätse tuhmumise) teket antioksüdandid. Katarakti tekkimise riski vähendamisel mängib suurt rolli ka C-vitamiin.
Südame- ja veresoonkonna tugevdaja
Must sõstar sisaldab rohkelt taimseid pigmente flavonoide, millel on positiivne mõju südame-veresoonkonna tervisele. Flavonoidid täiustavad veresoonte tegevust ning vähendavad väikeste trombide tekkeriski. Mustas sõstras sisalduvad flavonoidsed kemikaalid antotsüaniinid on kasulikud vananemise vastu ja osade uuringute tulemusel võib aidata ka vähktõve vastu võitlemisel. Flavonoidid koostöös kaaliumi ja gammalinoleenhappega aitavad langetada vererõhku.
Gammalinoleenhape on haruldane oomega-6-rasvhapete rühma kuuluv hape, mida leidub mustasõstraseemnetes. Organism sünteesib sellest põletikku alandavaid ühendeid prostaglandiine. Gammalinoleenhappe toidulisandeid kasutatakse tihti ka alternatiivmeditsiinis reumatoidartriidi ehk liigesepõletiku raviks. Musta sõstra põletikku alandav toime seisneb suures gammalinoleenhappe ja antotsüaniini sisalduses, mis aitavad lihas- ja liigesevalu, vigastuste ja kanguse korral.
Musta sõstra kasutusvõimalused
Toitumisnõustaja Riinu Rätsep soovitab kõigil inimestel tarbida musta sõstart haiguste ja külmetuste ennetamiseks. Kindlasti tasub marju tarbida siis, kui keha annab juba märku, et külmetus on tekkinud. Sel puhul on parim ingveritee mustade sõstardega ja samuti mee-ingveri-musta sõstra segu söömiseks.
„Mida rohkem me sööme igapäevaselt kehale normaalseks funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid, seda vähem meil tuleb kokku puutuda haiguslike sümptomitega, “ ütleb ta. Kuid samas paneb ta südamele mitte laskuda äärmustesse ning tarbida musti sõstraid tasakaalukalt. Riinu Rätsep soovitab süüa musti sõstraid kõikide teiste marjadega vaheldumisi või koos näiteks hommikupudru peal või smuutis.
Mustade sõstarde kasutusvõimalus on lai. Mari on sobilik koostisaine nii putrude, smuutide, õlikastmete, külmade ja soojade kastmete, salatite, maitseõlide, marmelaadide, magustoitude koostisena. „Põhimõtteliselt võib musti sõstraid panna nii soolastesse kui magusatesse toitudesse, kaasa arvatud erinevatesse kastmetesse ja määretesse,” loetleb Rätsep marjade erinevaid kasutusvõimalusi.
Mustsõstralehed
„Lehti kasutatakse peamiselt marineerimisel, õlide maitsestamisel, suitsutamisel, küpsetamisel. Näiteks võib liha keerata mustasõstralehtedesse,” nimetab Riinu Rätsep. Tema sõnul võib noori lehti lisada ka smuutide ja salatite sisse. Kevadel soovitab toitumisnõustaja tarbida sõstra pungasid.
Lehtedest võib valmistada teed, mis on turgutava ja põletikuvastase toimega, kuna sisaldab ohtralt antioksüdante ja C-vitamiini. Regulaarne kuivatatud mustasõstralehtedest tee joomine on hea neerudele, kuna parandab uriinivoolavust, ennetab neerukivide teket ja puhastab uriini.
Must sõstar on nii higi- kui uriinieritust soodustav ning ennetab kuseteede infektsiooni teket. Mustad sõstrad sisaldavad proantotsüaniide, mis takistavad halbade bakterite kleepumist kusejuha seinte külge. Samuti takistavad marjad kahjulike bakterite kasvu organismis.
Toitumisnõustaja Riinu Rätsep soovitab igapäevamenüüsse lisada musti sõstraid eriti neil, kel on vaja tugevdada immuunsüsteemi ning neil, kel ilmnevad kehas erinevad põletikulised protsessid. Tema sõnul saavad mustast sõstrast palju kasu ka veresoonkonnahaiguste riskigruppi kuulujad ning insulti või infarkti põdenud inimesed.
Marjade säilitamine
Toitumisnõustaja Riinu Rätsep soovitab musta sõstra säilitamiseks erinevaid viise nagu hoidiste valmistamine mooside, keediste, marmelaadide ja želeede kujul. Samuti saab mustast sõstrast hõlpsalt mahla teha või marju külmutada, kuivatada, külmkuivatada ja marineerida. Proovida võib ka hapendamist. „Uuringud on näidanud, et vitamiinide hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel,” selgitab Rätsep. (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9093550)
„Kõige parem vitamiiniallikas on muidugi värske mari, kuid pärast korjamist koheselt külmutamine säilitab kõige rohkem kasulikke omadusi. Samas ka mustsõstramoos sisaldab suures koguses kvertsetiini, mis on südame tööd parandav antioksüdant,” julgustab Rätsep marjade hoidistamist.
Must sõstrad juustesse ja näomaskina
Lisaks marjade söömisele võib musti sõstraid kasutada ka välispidiselt. Riinu Rätsep soovitab mustasõstralehti vees leotada ning loputada sellega juukseid. Mustas sõstras leiduv gammalinoleenhape aitab vältida ülemäärast juuste väljalangemist ning kiirendab juuksekasvu.
Marjadest võib teha ka nahale maski, kuna mustas sõstras sisalduvad antioksüdandid niisutavad kuiva nahka ning annavad nahale kena jume. Maski tehes tuleks marjad aga ära koorida. Vastasel korral võib tulemuseks olla hoopis punakas-lillakas värvus nahal, mis tuleneb sõstra kestades sisalduvast pigmendist.
Kuna mustal sõstral on põletikuvastane ning antibakteriaalne toime, võib pungadest valmistada ka ravimit. Sellega saab leevendada nahalööbeid. Marjadest tehtav ravim parandab ka putukahammustusi, nahahaigusi, abstsessi ehk mädanikku ja ekseeme. „Kõik, mida kõlbab suhu panna, võib ka nahale kanda,“ kinnitab toitumisnõustaja Riinu Rätsep.
