Nii kofeeinivaba, jahvatatud kui ka lahustuva kohvi joomine seostus Austraalia teadlaste uues uuringus väiksema ohuga noores eas surra ning põdeda südame- ja veresoonkonna haigusi. Uuringu kriitikute sõnul ei saa inimeste küsitlusandmete põhjal kohvijoomise ja hea tervise vahel aga leida üksühest seost.
Austraalia teadlased analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmeid. Lisaks geeniinfo- ja tervisenäitajate hoiustamisele jälgitakse uuringus oma andmedoonorite käitumist pika aja jooksul. Projekti alguses kirjeldasid viimased oma toitumisharjumusi, sealhulgas sedagi, kui palju ja millist kohvi nad jõid, vahendab Gizmodo.
Uue uuringu autorid keskendusid ligi 450 000 uuritavale, kellel polnud diagnoositud projekti alguses südamehaigusi. Kaasatud inimesed olid projekti alguses enam kui 40-aastased ja nende tervist jälgiti järgmised 12 aastat.
Ilmnes, et võrreldes nendega, kes kohvi ei joo, tekkisid kohvijoojatel südamehaigused harvem. Samuti surid nad järgmise 12 aasta jooksul teistest harvem.
Väikesed erinevused ilmnesid aga seoses sellega, kui palju ja millist tüüpi kohvi keegi jõi. Näiteks oli kõige väiksem surmarisk päevas 2–3 tassi kohvi joovatel inimestel. Seejuures surid kõige harvem need, kes eelistasid kofeiinivaba kohvi.
Südame rütmihäired vaevasid aga kõige harvem päevas 1–5 tassi joonud uuritavaid. Kofeiinivaba kohvi joomisega sellist seost ei ilmnenud.
Rohkem kui kofeiin
Uuringud on varemgi vihjanud, et üldiselt teeb kohvijoomine inimestele head. Uue töö autorite sõnul vaatasid nemad aga ühena esimeste seas täpsemalt ka kohvi erinevaid tüüpe. Autorite sõnul viitavad nende tulemused, et kohvi hea mõju ei tulene tõenäoliselt pelgalt kofeiini kui sellise tarbimisest. Pigem loevad kohvi muud koostisosad ja valmistusviis.
Näiteks viitab osa tõendeid, et kohvis sisalduvad diterpeenid võivad suurendada veres nn halva kolesterooli hulka. Diterpeene leidub aga ohtramalt just filtreerimata pruulitud jahvatatud kohvis.
Uuringu autori ja Bakeri südame- ja diabeediuuringute instituudi teaduri Peter Kistleri sõnul on kofeiin kohvi koostisosade seas kõige tuntum, aga pruun märjuke sisaldab kokku enam kui sadat bioloogiliselt aktiivset ainet. Tema hinnangul olid töös täheldatud tervisekasude taga ilmselt just muud kohvi koostisosad.
Uuringuga mitte seotud teadlased küll tervitavad eri kohvi tüüpidele keskendumist, aga osutavad, et selget põhjuslikku seost tööst ei selgu. Briti Toitumisfondi toitumisteadlase Annette Creedoni sõnul toetus uuring ka inimeste väidetele iseenda kohta, mistõttu võisid nad uuringus teadaantuga võrreldes juua tegelikult rohkem, vähem või ka teist tüüpi kohvi. Samuti võisid uuritavate kohvijoomise harjumused 12 aastaga muutuda.
Astoni Ülikooli meditsiinikooli toitumisteadlane Duane Mellori sõnul võib ka sõnapaar “tass kohvi” tähendada väga erinevaid asju. Näiteks mõjub väikese piimatilgaga must kohv tervisele hoopis teisiti kui maitsesiirupi ja rohke koorega tassitäis.
Kohv on nüüdseks vägagi põhjalikult uuritud teema. Samas ei ütle enamik uuringuid rohkemat, kui et kohv on tervisele pigem hea. Nimelt toetubki enamik uuringuid mingi inimhulga vaatlusandmetele, mille põhjal võib nentida üksnes kahe asjaolu korrelatsiooni, aga mitte otsest põhjuslikku seost.
Samuti ei õnnestu teadlastel alati välja selgitada muid seost mõjutavaid tegureid. Näiteks võib juhtuda, et regulaarsed kohvijoojad võivad kohvikarsklastest erineda mingil muul moel, mis andmetest ei selgu.
Uurijate sõnul tooks küsimusse selgust juhuslikustatud katsetega kohvijoomise uuringud, mis võivad aga olla kontrollitud tingimustes üsna kulukad korraldada. Seniks soovitavad teadlased kohvi joomisel lihtsalt mõõdukas olla ja ärevushäiretega inimestel võimalusel kofeiini vältida.
Uuring avaldati ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology.
Err.ee
