Uute lubaduste andmiseks või mõne uue tervisliku harjumuse omandamiseks läheb tavaliselt vaja kõvasti tahtejõudu, et antud lubadusi ka täita. Seetõttu jäetakse need sageli üldse andmata, kartes, et tahtejõudu pole piisavalt.
Arvatakse, et teatud probleemi ületamiseks läheb vaja X-koguses tahtejõudu ja kui meil päris nii palju seda pole, on ebaõnnestumine garanteeritud. Terapeudid ja nõustajad on juba aastakümneid olnud seisukohal, et tahtejõudu on igaühele antud erinevalt ja seda on inimesel vaid kindel kogus. Sestap on mõnel meist lihtsam kiusatustele vastu panna, teised aga näevad sellega kurja vaeva.
Ent viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringud on tõestanud vastupidist: tahtejõud pole fikseeritud, vaid varieerub iga tund ja on otseses seoses vaimse stressiga. Täpsemalt öeldes muudab vaimne stress (otsuste langetamine) aju otsuseid vastu võtva ala tavapärasest aktiivsemaks ja paneb selle rohkem glükoosi põletama. Kui see juhtub, vähenevad aju glükoosivarud ja see osa ajust muutub kurnatuks. Sel hetkel kogeb inimene otsustamisest tingitud kurnatust ja muutub järjest impulsiivsemaks. Tahtejõud nõrgeneb, sest „jõud” sõnas „tahtejõud” tuleb aju glükoosivarudest. Sotsiaalpsühholoogi Roy Baumeisteri juhitud uuringud on tõestanud, et kui aju töötab kas või 10 minutit täisvõimsusel, muutub inimene vaimselt kurnatuks ja tema tahtejõud hääbub.
Mida siis selle vastu ette võtta?
Pakume mõned lihtsad, kuid tõhusad viisid, kuidas tahtejõudu kasvatada:
1) toa koristamine;
2) alustuseks millegi tervisliku söömine;
3) igapäevane füüsiline koormus;
4) õigel ajal magama minemine.
Need näivad küll pealtnäha liigagi lihtsad, kuid igaüks neist mängib tegelikult tahtejõu tugevdamises olulist rolli. Korras kodu tähendab, et ajul on vähem asju, mille pärast muretseda, nagu näiteks laua peal valitsev segadus ning mäekõrgune paberi- ja pahna hunnik. Korras keskkond loob eeldused muude piiratud tahtejõudu vajavate toimingute täitmiseks, näiteks tervislikult toitumine ja elamine. Kui oleme stressis ja vaimselt kurnatud, kipume sööma rämpstoitu. Seda põhjusel, et sel hetkel vajab keha puuduoleva glükoosi asendamiseks suhkurt. Ent selle asemel, et midagi magusat põske pista, tuleks alustuseks haugata midagi tervislikku. Aeglaselt imenduvad süsivesikud (nt banaan, kaerahelbed või oaburrito) täiendavad aju glükoosivarusid tõhusamalt. Need toidud seeduvad aeglasemalt kui rämpstoit ning tõstavad vere glükoositaset ühtlaselt.
Samuti aitab tahtejõudu tugevdada mõõdukas igapäevane füüsiline liikumine. See võib olla midagi väga lihtsat, kas või 10 minutit päevas oma tempos enda lemmikmuusika järgi tantsimist. Liikumine ei tähenda tingimata jõusaali kuukaarti ja pikki mitmetunniseid treeninguid, ka 10 minutit järjest hüppenööriga hüppamine ajab asja ära ega nõua isegi kodust väljumist. Tahtejõudu aitab tugevdada just mõõdukas trenn. Siiani pole leitud, miks see nii on, kuid sel võib olla tegemist sellega, et liikumine aitab vabastada kehal talletatud glükoosi ja see muudab meid stressiolukorras vastupidavamaks. Seega – tõuse püsti ja hakka liikuma, kuid ära tee seda enda jaoks liiga raskeks.
Viimaks – lülita kõik elektroonilised vidinad välja ja mine magama! Värsked uuringud on leidnud, miks on uni niivõrd tähtis – just sel ajal aju korrastab end. Kui oleme liiga vähe maganud, on eilne nn vaimne pahn ajus alles ja see tähendab, et piirame aju täit potentsiaali ja sealhulgas ka tahtejõudu.
Tervislik toit, liikumine, uni ja korras keskkond ei kõla küll eriti uuenduslikena, kuid just need vanad head põhitõed moodustavad tuumiku, mis toetab aju tööd. Kui hoolitsed oma mõistuse eest, püsib see kaua selge ja aitab sind siis, kui seda kõige enam vajad. Ja just nii rajad endale teed tervema ja õnnelikuma elu suunas.
