Mõjuka Briti mõttekoda Policy Exchange tunnustas peaminister Kaja Kallase rolli rahvusvahelise reeglitepõhise korra kaitsmisel ning Venemaa agressiooni vastu seismisel Hugo Grotiuse auhinnaga. Auhinna andis üle Briti peaminister Boris Johnson.
Peaminister Kallas rõhutas oma kõnes, et elame hetkel, kus agressioon on jõudnud Euroopa piirideni. „Kreml püüab ehitada Euroopasse järjekordset lõhestavat müüri ja seekord on Eestil piisavalt õnne, et olla selle õigel poolel. Sama ei saa öelda Ukraina kohta,“ ütles Kallas.
Kallase sõnul peab vaba maailm tegema kõik endast oleneva, et lõpetada Venemaa brutaalne sõda Ukrainas ja oma ukselävel toimuvad massilised sõjakuriteod. „Vaba maailm on teinud Ukraina toetuseks palju õigeid otsuseid. Kuid me ei ole olnud nende elluviimisel piisavalt kiired – me peame tempot tõstma,“ sõnas ta. Ukraina vajab praegu relvi, et võidelda agressoriga ja vabastada oma territooriumid.
Siinkohal tunnustas peaminister Ühendkuningriiki liidrirolli eest Ukraina toetamisel ja meenutas, kuidas enam kui sada aastat tagasi aitas Ühendkuningriigi tugi tagada ka noore Eesti Vabariigi iseseisvust. „Soome lahel asuv Briti merevägi tagas Eesti merendusjulgeoleku praktiliselt kogu Vabadussõja vältel aastail 1918-1920. Teie saadetud relvad 1919. aasta talvel ja kevadel olid Eesti lahingurindele kriitilise tähtsusega. Ei ole raske leida paralleele tänasega ja kui tähtis on Ukrainat toetada. Ühendkuningriigil on täna nende samade põhimõtete kindlustamisel oluline juhtroll,“ lisas ta.
Kallase sõnul peaksid poole Euroopa kogemused Teise maailmasõja järel meelde tuletama, et agressorile ei saa anda midagi, mida tal varem polnud – vastasel juhul naaseb agressioon varem või hiljem. „Rahu ei tähenda automaatselt julmuste lõppemist. Räägin siinkohal paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kogemustest. Eesti jaoks tähendas rahu pärast Teist maailmasõda repressioonide algust,“ sõnas ta. „Me näeme nüüd, kuidas sedasama korratakse Ukrainas Venemaa okupeeritud aladel – lapsi küüditatakse massiliselt Venemaale, naisi vägistatakse, mehi vangistatakse,“ märkis Kallas.
Kallase sõnul oleme tunnistajaks Venemaa riiklikult toetatud üleskutsetele genotsiidi elluviimiseks. „Kõrgetasemelised ametnikud, sealhulgas Putin ja riigimeedia kommentaatorid, teevad propagandat selge kavatsusega Ukrainat ja ukrainlasi täielikult või osaliselt hävitada,“ sõnas ta ja viitas sellele, kuidas raportid lahinguväljalt näitavad, et Vene sõdurid on genotsiidikampaania omaks võtnud.
„Putin ja kõik need, kes on toime pannud hirmutegusid, peavad teadma, et nende kohtupäev tuleb,“ rõhutas Kallas ja lisas, et Venemaaga ei tohi naasta tavapärase suhtluse juurde. „Ei tohiks karta halba või olematut suhet sõjakurjategijatega,“ ütles ta.
Kallase hinnangul tuleb hoolitseda selle eest, et agressor maksaks ka reparatsioone ja sõja tsiviilohvrid saaksid hüvitist. Selleks käis ta välja idee eraldi ohvrite fondiks, milleks peaks kasutama Venemaa varasid ja sanktsioonidega külmutatud keskpanga reserve.
Peaministri kõne: https://valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-kone-grotiuse-auhinna-vastuvotmisel
