11. detsembril toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis seminar „Tervishoiu oskuskeele päev: aja ja arengute keerises“, kus räägitakse lähemalt tervishoiuvaldkonnas kasutatavast sõnavarast.
Oskuskeele päeva korraldaja, õendus- ja ämmaemandusterminoloogia töörühma juht ja Tartu ülikooli õendusteaduse nooremlektor Ere Uibu sõnas, et tervishoiuvaldkonnas üksteise hästi mõistmiseks ja selgete sõnumite edastamiseks on vaja kasutada kokkulepitud sõnavara. „Korrektne oskussõnavara ei teki aga iseenesest. Kiiresti areneva valdkonnana vajab tervishoid terminitöö tegijaid ja sellesse panustajaid, kes oskuskeele süstemaatilise väljatöötamise, arendamise ja kommunikeerimisega järjepidevalt tegeleksid.“
Ere Uibu selgitas, et terminitöös uuendatakse oskuskeelt mõistepõhiselt, leides erialast mõistet tähistama täpse tähendusega termini. See aitab ka vältida umbmääraste toortõlkeliste sõnade kasutamist õige termini asemel. „Et oskussõna oleks üheselt mõistetav, vajab see selgesti sõnastatud definitsiooni, samuti näitelauseid, mis termini kasutust hõlbustaksid.“
Igapäevapraktikas ja valdkonda puudutavates meediakajastustes kasutatakse Ere Uibu sõnul sageli iganenud termineid. „Sellised sõnad on näiteks „meditsiinitöötaja“, „meditsiinisüsteem“ ja „meditsiiniõde“. „Tasub teada, et praegu toimetame me tervishoiusüsteemis, mitte meditsiinisüsteemis, ning tervishoiusüsteemile viidates ei saa kasutada terminit „meditsiinisüsteem“, mis on tuletatud sõnast „meditsiin“ ehk „arstiabi“ ja viitab seega peamiselt arstlikule tegevusele.“
Ta lisas, et kõneldes tervishoius töötavatest spetsialistidest, nagu näiteks õdedest, füsioterapeutidest või proviisoritest, on samuti vale kasutada sõna „meditsiinitöötajad“ või „meedikud“, mis mõlemad viitavad vaid arstidele ning selliselt väljendades marginaliseeritaks teisi tervishoius töötavaid kutsealasid ja nende panust tervishoiuteenuste osutamisse. Praegu ei tööta tervishoius ka mitte ühtegi meditsiiniõde, sest selle kutsevaldkonna tänapäevane nimetus on „õendus“ ning valdkonnas töötavad õed ja eriõed, kes osutavad õendusabi, mitte ei praktiseeri meditsiini.
Ere Uibu rõhutas, et korrektne sõna- ja terminikasutus on tähtis valdkonnasisese suhtlemise ja arusaadavuse suurendamiseks. Lisaks aitab see tervishoidu ja selles toimuvat läbipaistvamaks teha ka inimestele, kes tervishoius ei tööta. „Seda me ju tegelikult tahamegi. Et inimene, kes tervishoiuteenuseid vajab, teaks, millised spetsialistid tervishoius töötavad, ning juba teenust saanuna teaks, kelle juures ta vastuvõtul käis – oli see arst, õde, ämmaemand, füsioterapeut või keegi muu.“
Oskuskeele päev keskendub terminitöö sisu ja vajaduse selgitamisele, termini ja mõiste sisuliste erinevuste avamisele ning reaalse elu näidetele, missugust väärtust on terminitöö valdkonnale loonud ja missuguseid arenguid toetanud.
Ere Uibu juhib alates 2022. aastast õendus- ja ämmaemandusterminoloogia töörühma tegevust ning avaldab kokkulepitud terminite mõistekirjed Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb õendus- ja ämmaemandusterminite kogus. Terminitööd toetab Eesti Keele Instituut. Loe sündmuse kohta lähemalt siit.
