D’ARMATI
Valgus, mida inimese silmad igapäevaselt vastu võtavad on palju keerukam ja mitmekesisem, kui esmapilgul tundub. Astudes suvel õue päikese kätte, pannes õhtupimeduses toas tule põlema või võttes kätte oma telefoni, et uudiseid lugeda, jõuavad sinu silmadesse erinevates kogustes väga erinevat tüüpi valguskiired. Mis neid aga eristab ja miks peaks ühte eriti hoolikalt vältima?
Sinises valguses peitub palju energiat
Kui valgus tundub üldiselt lihtsalt valge, siis tegelikult tekitab sellise tunde kõikide eri värvi valguskiirte koostöö, mis moodustavadki silmale nähtava valguse. Sinna kuuluvad kõiki tüüpi valgused alates punasest ja kollasest, rohelise, sinise ning violetseni välja. Tegelikult loetaksegi sinise valguse alla nii sinist kui violetset. Kui punane ja kollane on suhteliselt kõrge lainepikkuse, kuid madala energiaga valgused, siis sinise valguse puhul on asi vastupidi – mida madalam on valguse lainepikkus, seda rohkem peitub selles ka energiat. Sinisest valgusest veelgi madalam on UV-kiirgus ehk ultraviolettvalgus. Ja kuidas see inimesele ning nahale mõjuvad, teavad juba kõik.
Sinine valgus on kõikjal
Nagu ka UV-kiirguse puhul, on peamine sinise valguse allikas päike, ehk enamus inimese sinise valguse kogusest saadaksegi toauksest välja astudes. Täna on aga tekkinud väga palju inimese loodud sinise valguse allikaid, mis suures koguses seda eritavad. Enamus töökohti, olgu selleks laohoone või kontoriruum, on valgustatud sinist valgust eritavate luminofoor- või LED-valgustitega. Meil kõigil on taskus telefon, mida liiga tihti sealt võtame ning paljud veedavad kogu tööpäeva arvuti taga, et seejärel pärast lühikest kojusõitu veidi suurema ekraani taga õhtut veetma hakata. Mõlemad seadmed on aga samuti suured sinise valguse allikad.
Ekraanid kiirgavad suurtes kogustes sinist valgust
Kui päikeselt looduslikult saadud sinise valguse kogus on igati naturaalne, siis kõige suuremad ebaloomuliku sinise valguse eritajad ongi just ekraanid, mida päevast päeva vaatama olema harjunud. Kuigi erinevate ekraanide sinise valgushulk on päikesega võrreldes minimaalne ning inimeste kehad peaksid miljonite aastate jooksul sellega juba harjunud olema, tuleb silmas pidada, et inimesed ei veeda päevas mitmeid tunde otse päiksesse vaadates. 2017. aastal läbi viidud uuringu kohaselt aga möödub Põhja-Euroopa elanikel oma nutisedmete ees keskmiselt 4,5 tundi päevas.
Päikesevalgus tähendab, et on aeg ärgata
Kuna sinine valgus on kõige suurema energiaga osa nähtavast päikesevalgusest, seostab inimese keha seda ajaga, mil päike paistab. Takistades kehas melatoniini ehk uinumiseks ühe vajalikuima hormooni teket, ütleb sinine valgus seega organismile, et praegu on päev, vaata, et sa magama ei jää. Nii on inimesel väga raske uinuda, kui ta hilisõhtul enne voodisse heitmist pikalt teleri taga istub või nutiseadmes pikalt internetti avastab.
Sinine valgus põhjustab silmas ka pöördumatuid kahjusid
USA teadlaste poolt hiljuti Toledo Ülikoolis läbi viidud uuring aga kinnitas sinise valguse seost otseselt pimadeks jäämise kiirenemisega. Uuringut läbi viinud töögrupp leidis, et sinine valgus algatas silmas keemilised reaktsioonid, mille tõttu tekkisid silmarakkudele mürgised molekulid. Nende kahjulikku mõju suutis täie tervise juures olev keha küll mõnel määral tõrjuda, kuid mida vanem või nõrgema immuunsüsteemiga inimene, seda kaitsetum ta valguse mõjude eest oli. Kui teisi rakke tekib kehas pidevalt juurde, siis nägemiseks vajalikud kolvikesi ja kepikesi pärast nende hävimist enam juurde ei teki. Kõige uskumatu tulemuse andis uuringu jooksul aga katse, kus sinise valgusi mõjusid uuriti ka vähirakkude peal. Ka need suutis sinine valgus hävitada.
Kuidas oma silmi sinise valguse eest kaitsta?
Kõige tähtsam on kindlasti jälgida kui palju oma päevast veedame erinevate ekraanide taga. Oluline on anda mõne aja tagant oma silmale puhkust. Olukorras, kus töö nõuab arvuti kasutamist või mõne muu ekraani pidevat jälgimist võivad heaks lahenduseks olla sinise valguse eest kaitsvad prilliklaasid.
