Õuna seemnete söömist tasub kindluse mõttes vältida. Miks see nii on?
Nii nagu teised puuviljad, on ka õunad tervislik vahepala, kuna sisaldavad ohtralt antioksüdante, vitamiine ja kiudaineid.
Õuntel on viis seemnetaskut, igas taskus on erinev arv seemneid. Mõned arvavad, et õunaseemned on mürgised, teised aga peavad neid tervislikuks.
Enamasti välditakse seemneid, mis on mõru maitsega, kuid inimene võib aeg-ajalt kogemata ühe või paar seemet ära süüa ega viitsi neid välja sülitada. Või juuakse mahla, mis sisaldab purustatud seemneid.
Siiski ei tasu hambaid liiga sügavale õuna sisse lüüa. Kui süüa õuna koos seemnetega, satuvad suhu vähem tervislikud ja lausa ohtlikud ühendid. Õunaseemned sisaldavad mürgist ainet amügdaliini, mis laguneb ja toodab veelgi mürgisemat vesiniktsüaniidi ehk vesiniktsüaniidhapet.
Medical News Today teatab, et amügdaliin on osa seemnete keemisest kaitsest. Tervete seemnete allaneelamine on kahjutu. Amügdaliin laguneb vesiniktsüaniidiks ainult siis, kui seemned närimisel või mõnel muul põhjusel purunevad. Sooleensüümid ei pruugi kõva kesta lagundada, mistõttu soolestikku sattunud seemned läbivad tõenäoliselt seedesüsteemi kahjustamata.
Amügdaliini leidub suhteliselt suurtes kogustes roosõieliste (Rosaceae) perekonda kuuluvate puuviljade seemnetes, kuhu kuuluvad õunad, ploomid, pirnid, mandlid, aprikoosid, virsikud ja kirsid.
Inimesed on tsüaniidi kasutanud mürgina läbi ajaloo. See toimib, häirides rakkude hapnikuvarustust ja suured kogused võivad põhjustada surma mõne minuti jooksul.
Vesiniktsüaniidimürgistuse kerged sümptomid on ärevus, peavalu, peapööritus ja segasus, raskete sümptomite hulka kuuluvad teadvuse kadu, vererõhu tõus ja halvatus. Suurtes kogustes võib tulemuseks olla kooma ja surm. Selleks oleks aga vaja ära süüa üle 80 õunaseemne.
Täpne kogus, mis on vajalik kellegi haigeks tegemiseks, sõltub tema kehakaalust. Väikestel lastel on suurem risk.
Selleks, et õunaseemnetes sisalduvad mürgised ühendid oleksid surmavad, sõltub seemnete arv inimese kehakaalust, taluvusest ja õuna tüübist.
Amügdaliini kogus õunas on erinev, olenevalt õunasordist ja selle kasvukeskkonnast.
Oluline on meeles pidada, et kuigi amügdaliin ei ole surmav, võivad väiksemad kogused inimese siiski haigeks teha.
Mõne õunaseemne söömine on ohutu. Suures koguses katki näritud või purustatud seemnete söömine või joomine võib aga lõppeda surmaga.
Teadusliku ülevaate kohaselt on amügdaliini sisaldus 1 grammis õunaseemnetes 1–4 milligrammi (mg), olenevalt õunasordist. Seemnetest saadava tsüaniidi kogus on aga palju väiksem.
Vesiniktsüaniidi surmav kogus võib olla umbes 50–300 mg.
Õunaseemned võivad vabastada 0,6 mg vesiniktsüaniidi grammi kohta. See tähendab, et ägeda tsüaniidimürgistuse tekkeks peaks inimene ära sööma 83–500 õunaseemet.
Teisisõnu võib suurtes kogustes jahvatatud õunaseemnete tarbimine lõppeda surmaga või vähemalt põhjustada haigusi. Ühes õunas olevate seemnete söömine ei tekita aga probleeme.
Kõigele vaatamata soovitavad teadlased vältida õunaseemnete söömist ja eemaldada need enne õuntest mahla valmistamist nende kõrge amügdaliinisisalduse tõttu.
Mõned teadlased kinnitavad, et amügdaliini sisaldus õunaseemnetes võib olla kõrge ja seemnete söömine võib tekitada probleeme.
Tervete õunaseemnete allaneelamine ei põhjusta tõenäoliselt mingeid sümptomeid. Seemnekate kaitseb seda seedeensüümide eest ning seemned võivad seedesüsteemi kahjustamata läbida.
Sellest hoolimata on ilmselt hea mõte eemaldada seemned enne õunte andmist väikelastele või lemmikloomadele.
Kuidas on lood õuntest valmistatud mahlaga?
Õunamahl ja smuutid sisaldavad sageli terveid purustatud õunu, sealhulgas südamikku ja seemneid. Kuna õunaseemned töötlemisel purustatakse, võib neist eralduda veidi tsüaniidi, mis jääb mahla sisse.
Kuid kui teadlased uurisid, kui palju amügdaliini oli kaubanduslikes õunamahlades, leidsid nad väga madalad kogused, mis ulatusid:
- 0,01–0,04 mg milliliitri (ml) kohta värskelt pressitud õunamahlas
- 0,001–0,007 mg/ml pakimahlas
Ülevaate autorid jõudsid järeldusele, et amügdaliini kogused kaubanduslikult müüdavas õunamahlas ei põhjusta tõenäoliselt kahju.
Siiski soovitavad teadlased amügdaliini sisalduse tõttu vältida õunaseemnete söömist ja eemaldada need enne õuntest mahla valmistamist.
Kokkuvõtteks on õuna viljaliha ja koor väga tervislikud ega kujuta endast ohtu. Kuid katki näritud või purustatud õunaseemned eraldavad väikeses koguses tsüaniidi, mis on väga mürgine.
Tõenäoliselt peaks enne kahjulike kõrvaltoimete ilmnemist põhjalikult närima ja alla neelama vähemalt 85 seemet. Kui inimene sööb kogemata mõne õunaseemne ära, pole muretsemiseks põhjust.
Eestinen.fi
