Ministeeriumid esitasid Rahandusministeeriumile 120 ettepanekut kulude kokkuhoiuks ning tegevuste tõhusamaks korraldamiseks. Rahandusministeerium valmistab ettepanekud ette valitusele kaalumiseks, konkreetsed tegevused ja kokkuhoiukohad selguvad riigieelarve ja eelarvestrateegia kinnitamisel käesoleva aasta sügisel.
„Maksumuudatustega oleme tulude poole pealt esimesed suured sammud riigirahanduse korda tegemisel astunud, nüüd on aeg vaadata üle kulud ja seda ka riigiaparaadi sees,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Tema sõnul on kõikide panus oluline, katmaks suurenenud kaitsekulusid ja liikumaks eelarve kordategemise suunas.
„Hindan kõrgelt seda, et pakutakse välja kokkuhoiuvõimalusi nii ministeeriumite endi kui kogu valitsemisalade sees. Vaatame kõik kokkuhoiuvõimalused üle ning konkreetsed tegevused kinnitame juba koos riigieelarvega käesoleva aasta sügisel, 2024. aasta riigieelarve koostamise raames,“ selgitas rahandusminister.
Kokkuhoiukohti leidsid kõik üksteist ministeeriumit. Teiste hulgas ka Kaitseministeerium, kes on üle vaadanud oma tegevused ja leidnud võimalused sisemiseks tõhustamiseks ning ümberkorraldusteks ministeeriumi sees. „Kokkuleppe kohaselt kaitsekulud aga teatavasti tõusevad järgmisel aastal kolme protsendini SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud. Ümberkorraldustest vabanevad vahendid suunatakse sõjalise kaitse tugevdamiseks ja laskemoona hankimiseks,“ selgitas rahandusminister.
Ministri sõnul süstematiseerivad rahandusministeeriumi eksperdid laekunud ettepanekud ning hindavad, millised neist vajavad õigusruumi muudatusi ning millise tempoga on võimalik need ellu viia. Samuti hinnatakse, kus on säästu eelduseks IT-arendus või investeering, eristatakse kokkuhoiu- ja tulude suurendamise ettepanekud.
Lisaks plaanib rahandusministeerium laiapõhjalisemate ja suuremate muudatuste tegemiseks panna sügiseks eelarverevisjoni osana kokku 0-eelarve koostamise tegevusplaani. „Eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, et seeläbi riiki efektiivsemaks muuta. See saab toimuda järk-järgult, kuna tegemist on sisult eelarve nullist läbivaatamisega. Kindel soov on igal aastal teatud valdkonnad läbi käia, et struktuurseid kokkuhoiuvõimalusi leida,“ selgitas Võrklaev. Tema sõnul on oluline silmas pidada, et lisaks kehtivad eelnevalt lepitud kärped, mis samuti 2024. aasta eelarvet mõjutavad ning kokkulepe, et riigieelarve koostamise raames ei toimu sel aastal lisataotluste esitamist.
Riigieelarve koostamise sisulised arutelud algavad augustis, valitsus kinnitab eelarvenumbrid sügisel ja seadusena kiidab Riigikogu eelarve heaks aasta lõpuks. See tähendab, et kokkuhoiumeetmed rakenduksid uue eelarveaasta algusest.
allikas: fin.ee
