Eesti Kaubandus-Tööstuskoda soovib, et Eesti seisukohtade kaitsmine ELi õigusakti ettepaneku läbirääkimisel muutuks läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Järjest suurem osakaal õigusloomes on Euroopa Liidu õigusaktidel ning see paneb ka Eesti riigile senisest suurema vastutuse seista ELi tasandil toimuvate õigusaktide ettepanekute läbirääkimistel võimalikult hästi Eesti riigi huvide eest.
Kaubanduskoda toob välja tänase olukorra kitsaskohad: huvigruppe kaasatakse üha rohkem Eesti seisukohtade kujundamisse, kuid pärast seisukohtade kinnitamist ei toimu üldreeglina enam suhtlust riigi ja huvigruppide vahel. Seetõttu puudub edasisest protsessist ülevaade ning keeruline on ka näiteks hinnata, kui edukalt kaitsevad meie ametnikud ja poliitikud Eesti huvisid Brüsselis.
Jääb ka teadmata, miks loobuvad meie ametnikud või poliitikud varasemalt kokku lepitud seisukohtade kaitsmisest või miks ei võeta Eesti seisukohti arvesse. Samuti ei ole reeglina infot selle kohta, millistele teemadele läbirääkimistel keskendutakse või milliseid muudatusi plaanitakse teha võrreldes ettepaneku esialgse versiooniga ning milline on Eesti seisukoht nende muudatuste osas.
Kaubanduskoda pöördus Riigikantselei poole, kuna Riigikantselei ülesanne on muu hulgas koordineerida Eesti seisukohtade kujundamist ja kaitsmist EL asjades. Pöördumise tulemusel korraldas Euroopa Liidu sekretariaat ministeeriumidega arutelu kaasamise praktiliste küsimuste üle.
Ministeeriumid tõdevad Eesti Kaubandus-Tööstuskojale saadetud tagasisides, et osalevad antud protsessis oma haldusala ja vastutusvaldkonna piires, esitades kujundatud seisukohti nii Riigikantseleile kui ka Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Üldine lähtekoht on, et Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu õiguslike algatuste puhul juhindutakse eelkõige Vaabariigi Valitsuse reglemendist, hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast, kaasamise heast tavast ning Euroopa Liidu asjade menetlemise juhistest.
Ministeeriumid peavad avatust ja läbipaistvust ning huvigruppide kaasamist Eesti riigi seisukohtade kujundamisel ELi õigusaktide kohta väga oluliseks, kuid nõustuvad, et läbipaistvust ja suhtlemist eri osapooltega võiks olla rohkem. Ministeeriumide ühiseks väljakutseks on olnud ressursside – inimesed, aeg, andmed – nappus, sealjuures EL õigusloome maht ja reguleerimise intensiivsus jätkuvalt kasvavad. EL õigusaktide eelnõud muutuvad üha horisontaalsemaks ning detailsemaks ja kuivõrd kohati ei kaasne esitatud eelnõudega mõjuhinnangut, muudab see keeruliseks ka huvigruppidele kaasnevate võimalike mõjude tuvastamise.
Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajal on hea meel selle üle, et nii Riigikantselei kui ka ministeeriumid peavad ELi õigusloomes Eesti riigi huvide kaitsmist ja huvigruppide kaasamist äärmiselt oluliseks. „On positiivne, et ministeeriumid peavad läbipaistvust ja kaasamist oluliseks ning on valmis sellega tegelema ja praeguseid kitsaskohti veelgi paremaks muutma,“ sõnas Udras.
Kõik ministeeriumid teevad jätkuvalt tööd, et kaasamise süsteemi parendada ja tõhustada ning läbipaistvamalt korraldada ning otsitakse täiendavaid parema teavitamise ja kaasamise võimalusi, et muuta Eesti seisukohtade kujundamise protsessi huvigruppide jaoks lihtsamaks. Riigikantselei eestvedamisel kavatsetakse üle vaadata ka EL asjade menetlemise juhend ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavatseb selle käigus esitada ka läbipaistvust suurendavaid ettepanekuid.
